Aasta Suurpere 11 aastat hiljem

AASTA SUURPERE 2012 – perekond Kivimäe-Laidro

Eesti Lasterikaste Perede Liit on 13 aastat välja andnud Aasta Suurpere tiitlit. Uurime tunnustuse saajatelt, kuidas neil on läinud.

2012. aastal andis Eesti Lasterikaste Perede Liit kolmandat korda välja Aasta Suurpere tiitli, mille pälvis viie lapsega perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt. Tiitli saanud perekonnale kinkis BigBank 1000 eurot. Rääkisime pereema Merlega, kuidas neil läinud on.

Merle ja Marguse peres on viis last: Marie-Mädli (26), Markus Madis (25), Meeri Marlene (19), Margaret Miriam (14) ja Maarja Marii (12).

Mida on Aasta Suurpere tiitel teie perele tähendanud?

“See oli väga tore tunnustus, oli vahva olla märgatud. Eks meie elu läks ikka omas rütmis edasi, aga hindame seda väga. Eriti praeguses olukorras, kus seoses suurpere toetuste jagamisega on sõna võtnud palju inimesi, kes suurperede kohta pigem negatiivselt kommenteerivad, aga kel endal näiteks lapsi polegi. Kuidagi on meediast jäänud mulje, et inimesed arvavad, et suurpered on alati käsi pikal ootamas. Kuid see pole sugugi nii. Pigem oskavad lasterikkad pered rohkem jagada, kui neil see võimalus on. Näiteks toetame meiegi oma pereettevõttega Edelstein OÜ Pärnu Sadama korvpalliklubi. Eesti riik saab püsima jääda ainult tänu inimestele ja ma usun, et ka lasterikastest peredest sirguvad inimesed, kes oskavad väärtustada perekonda, sõprussidemeid ja planeerida aega efektiivselt. Suure pere lapsed peavad tahes-tahtmata olema üpris leidlikud ning usun, et see on elus hakkama saamiseks oluline oskus.”

Millised on teie pere traditsioonid?

“Meie vanim tütar elab ja töötab Rootsis Volvo tehases insenerina ning kui kõik seitsmekesi kokku saame, siis ongi kohe pidu. Selleks ei pea ilmtingimata mõni püha või tähtpäev olema. Koduste lastega on meil juba aastaid kombeks pühapäeviti sauna teha. Kena moodus nädal kokku võtta ja puhtalt lehelt alustada. Meil on ka perefirma Edelstein OÜ, mis tegeleb kivitasapindade tootmisega ja kuidagi on nii läinud, et see on saanud ka suureks osaks meie pere-elust. Omakeskis naerame, et meil ongi mitu peret – meie endi pere ja siis tehasepere. Võtamegi oma ettevõtet enda laiendatud perena. Pere-ettevõtte tegemine on eriline ja oleme seda püüdnud üles ehitada väärtustades justnimelt neid inimesi, kellega koos tegutseme. Hindame inimlikkust, hoolivust ja pidevat õppimist nii oma töös kui ka koduses pere-elus. Aga ega me ainult tööd tee, meile meeldib väga ka reisimas käia.”

Mis on olnud nende 11 aasta kõige suurem kasvamise koht?

 “Eks me iga päev õpime erinevatest asjadest, mis ellu tulevad. Ükski lapsevanem ei ole valmis, kui esimene laps sünnib. Me kasvame koos lastega, nad ju tulevad siia meid õpetama. Igaüks õpetab oma asja. Meil ei jää muud üle kui proovida mõista ja koos nendega kasvada. Oleme väga palju oma lastelt õppinud. Ja nemad meilt. Suurim õppetund on olnud see, et kõik ei ole must ja valge. Alati on olemas variatsioonid.”

Mis on toonud nende aastate jooksul kõige rohkem rõõmu?

“Mul on väga hea meel, et meie lastest on kasvanud hästi toredad inimesed. See on kõige olulisem, et nad oskaksid ruumi sobituda, suhelda ümbritsevaga ja hästi elus hakkama saada. Ja kõigil neil õnnestub see omal moel väga hästi. Noorematel läheb koolis toredasti, suuremad saavad juba iseseisvalt hästi hakkama. Neist on kasvanud tõesti väga lahedad inimesed.”

Kuidas lasterikkas peres igapäevaeluga toime tulla?

“Mingit kindlat valemit ei olegi, sest kõik muutub. Mulle tundub, et kõige keerulisem oli kasvamine ühe lapsega perest kahelapseliseks. Sealt edasi on asjadega hakkama saamine palju lihtsam. Siis oskad ise oma tähelepanu paremini jagada, aga eks see ongi õppimise koht. Aeg-ajalt on aidatud meil lapsi hoida, aga oleme suures pildis ise hästi hakkama saanud ja alati üritanud kombineerida, et kõik toimiks. Oluline on lubada lastel ise avastada ja lasta neil kasvada sellisteks, nagu nad olla tahaksid. Kui meil lapsevanematena oleks neist jäik nägemus paigas, siis oleks see kasvamine kohe palju keerulisem. Lahe on neid kuulata ja aru saada, jagada muidugi ka oma mõtteid, aga teadvustada, et need ongi meie kui vanemate mõtted. Lapsed ei pea neid üle võtma. Lastele tuleb anda võimalus.”

Millised unistused võiksid 10 aasta jooksul täide minna?

 “Kümne aasta pärast tahaksin reisida nii palju kui hing ihkab. Muidugi ka koos lastega. Just käisime tütrega Ameerikas, mis oli väga lahe kogemus. Reisimine on me peres alati oluline olnud, kõik me lapsed oskavad reisides tublisti käituda ja neid eksootilisi kohti, mida avastada tulevikus, on palju – nt Austraalia.”

Aitäh ja palju edu, perekond Kivimäe-Laidro!