Aasta Suurpere
Aasta Suurpere 2024 elab Nõo alevikus Tartumaal, kus pereema Marit ja pereisa Janar kasvatavad viit last: Sander (12), Joosep (9), Kaarel (7), Mihkel (4) ja Samuel (2).
Nii ema kui isa on reaalharidusliku taustaga ja tegutsevad ettevõtjatena ning on eestvedajateks ja aktiivseteks kaasalööjateks kõigis kohaliku kogukonna tegemistes – olgu see siis Eesti suurima lumememme ehitus või Nõo Veskijärve triatloni korraldamine – peamine eesmärk on alati tuua kokku kogukonna inimesed ning teha ära midagi suurt ja toredat.
Kogu pere on väga sportlik ning kõigil koolipoistel on iga päev mitu trenni, mis tähendab tohutut igapäevast logistikat, et lapsed jõuaksid Tartusse ujuma või Elvasse jalkatrenni või malevõistlustele vms. Kuna vanim poeg Sander sündis kurdina, siis on pere ka kakskeelne – kasutatakse eesti viipekeelt ja eesti kõnekeelt.
Kogu pere on väga sportlik ning kõigil koolipoistel on iga päev mitu trenni, mis tähendab tohutut igapäevast logistikat.
Aasta Suurpere 2023 elab Tartumaal Vasula alevikus, kus emaBritt Kalam ja isa Kristjan Kalam kasvatavad nelja last: Maria (6), Markus (4), Mattias (3) ja Marten (1). Nii ema kui isa on Tartu Ülikooli reaalteaduste tausta ja teaduskraadiga ehk nagu nad ise ütlevad „hariduse ja teaduspõhisuse usku“. Isa töötab teadlase ja õppejõuna, ema töötab praegu pere väikseima kõrvalt kodukontoris fintech-firma analüütikuna ning õpib enesetäiendamise sooviga taimekasvatuse eriala Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.
Üheskoos on nad ette valmistanud ja läbi viinud gümnaasiumiõpilastele matemaatika riigieksamiks valmistumise kursusi ning aastal 2017 võitnud koostöös Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumiga aasta muuseumihariduse edendaja auhinna koolilastele tehtud interaktiivsete programmide eest, mis tutvustavad spordi, matemaatika ja füüsika vahelisi seoseid. Ema on välja töötanud ja mitu aastat õpetanud ka lasteaia huviringi „Mänguline matemaatika“ ning peab Instagrami lehekülge „MaMaMaatika“, kus postitab erinevaid nippe ja viise, kuidas õpetada matemaatikat loovalt, kaasahaaravalt ja päriselust lähtuvalt. Ka enda lapsi õpetab pere olema maailma suhtes uudishimulikud ning loomingulised ning otsima kõigele selgitust ja põhjuseid.
Fotograaf: Ardo Kaljuvee
.
Aasta Suurpere 2022 elab Saaremaal Kudjapel, kus ema Reelika ja isa Margo kasvatavad viit last: Markust (16), Annit (12), Miiat (12), Ralfi (6) ja Ronjat (6). Kõige lühemalt kokku võttes on perekond Kubjas perekond, kus peetakse lugu sportlikest eluviisidest, kogukonna hoidmisest ja vabatahtlikust tegevusest. Perekonna kontol on ka üks varasem tiitlivõit – nimelt valiti nad 2021. aasta lõpus esimeseks Saare maakonna aasta suurpereks.
Pereema Reelika panustab igal võimalusel Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse vabatahtliku töösse, kuhu on kaasanud ka oma 12-aastased tütred. Reelika aitab ka Saaremaa Toidupanga töös. Pereisa Margo panustab kogukonna toimimisse ja arengusse, olles varasemalt pikka aega Kudjape alevikuvanem ning Kudjape Arenguseltsi asutaja ja juhatuse liige. Margo seisab Saaremaa tuleohutumaks muutmise eest nii tööalaselt oma ametipostil Päästeametis, kui ka kogukondlikult korraldades Kudjape Arenguseltsiga ohutuspäevi. Margo on 2018. aastal valitud Saare maakonna aasta isaks.
Pereisa jaoks on oluline, et perel peab olema stabiilne koht, kindel ja turvaline kodu. Ja et pere peab kokku hoidma. See on väärtus, mida ta üritab edasi anda ka oma lastele. Et lapsed ei kiusa üksteist, vaid üksteist peab hoidma. See on pere põhimoto. Perekond toetab igati oma laste huvitegevust ja lapsed on väga tublid, saavutades muuhulgas võistlustel kõrgeid kohti. Pere elurutiin keerleb suuresti laste trennidesse viimise-toomise ja võistluste ümber. Markus on tegelenud jalgpalliga, Anni purjetamise, Miia tantsimise ja purjetamise ning Anni ja Miia akrobaatikaga. Pere pisemad alles otsivad oma huvialasid. Anni oli purjetamise ja jääpurjetamise tulemustega 2021. aastal Saaremaa parima noorsportlase nominent. 2021. aasta saavutuseks on näiteks Ice-Optimist Eesti meistrivõistluste I koht.
Pere hoiab ja väärtustab oma perekonnaliikmete ainulaadsust ja eripära. Selles peres panustavad vanemad tugevalt laste heaolusse ja arengusse ning lisaks on pereliikmed toimekad ja tegusad ka väljaspool kodu. Perekond on eeskujuks teistele lastega perekondadele.
Mündi tänaval elavad naabrid iseloomustavad perekond Kubjast järgnevalt: „Seda suurt peret vaadates tekib mul alati küsimus, et kuidas nad ometi kõike seda jõuavad. Olla vanemad viiele lapsele, kusjuures üks neist vajab ööpäevaringset pidevat jälgimist diabeedi tõttu, käia tööl, tegeleda vabatahtlikuna lasterikaste perede ühenduse tegemistes ja lisaks hoida korras kodu ja aeda? Tundub, et nendel on tunde ööpäevas rohkem kui teistel. Öeldakse, et elus antakse nii palju, kui keegi kanda jõuab. Nendele jagatud koormat vaadates tundub, et tegemist on põliste tugevate saarlastega, ometi nad seda ei ole, aga see, kui hästi nad on meie sekka sulandunud ja siin omaks võetud, on mainimist väärt.“
Fotograaf: Liis Tamra
.
Aasta Suurperesse kuuluvad ema Lora, isa Andrei ning lapsed: 17-aastane Radomir, 15-aastane Vlademir, 10-aastane Miroslav, 5-aastane Yaromir ja aastane Svetomir. Pere kolis hiljuti linnast Vihterpalusse, kuhu rajab oma kätega ökoloogilist kodu, peab lemmikoomi, vutte ning mesilasi ja soovib kohalikku elu edendada.
Pereisa Andrei töötab Tallinna Vanglas psühholoogina. Andrei enda sõnul ei näe ta oma peret idüllilise näitena ajakirja esikaanelt, vaid tavalise perena, kel on omad raskused ja palju väljakutseid. „Mis meid võib olla teistest eristab on töökus ja see, et väljakutseid ja raskusi kohates me ei nurise, vaid üritame alati rahumeelselt, asjalikult ja loovalt neid lahendada ja oma elu ning unistustega edasi minna. Üheks meie elu motoks on – ei ole sellist asja nagu probleem, on vaid lahendust vajavad väljakutsed ja väärtuslik kogemus,“ räägib pereisa. Pereisa tegeleb peale oma huvide ka suitsetamisest loobuvatele inimestele abiprogrammi loomisega ning toetab koos Tallinna Perekeskusega vägivallavastast nõustamisgruppi. Andrei peab praeguseks suurimaks väljakutseks oma perele kodu ehitamist. „Meie unistus on rajada oma jõududega südamega kodu ning aed, mis oleks lastele erilise sidemega koht, kuhu suureks kasvades ka oma lapsi tuua,“ ütles Andrei. „Oleme naljaga pooleks ökofriigid või inimkeeli öeldes mahepõllumajanduse pooldajad. Üritame nii majapidamises kui ka maaharimises võimalikult naturaalselt ja taaskasutades hakkama saada. Ka meie maja tuleb ökoloogiline ja energiasäästlik,“ lisas Andrei. „Naabrid nimetavad meid ka tööfriikideks, sest sageli me töötame kuni päikeseloojanguni ja taskulambi valgel ka pärast seda. Õpime rajades ise ja jagame seda tarkust ka lastega.“ „Meie majapidamises on üsna palju loomi: kaks kassi, koer, kuus mesilasperet ja vutid. Kõige põnevam ongi praegu mesilastega tegelemine, mis on meie jaoks nagu tulnukate tundmaõppimine. Mesilased on loodusele olulised! Ilma nendeta ei kanna maa vilja,“ räägib Andrei.
Andrei nimetab oma sotsiaaltöötaja haridusega abikaasat Lorat „loominguliseks hingeks“, sest naisel on nii palju erinevaid kunstilisi huvisid, mida ta üritab laste kasvatuse ja suure majapidamise kõrval realiseerida. Loral on kodus erinevad eksootilised pillid ukulelest Kalimbani ning talle meeldib joonistada. Lora on hingetuline aednik-kollektsionäär. Kui tal oleks võimalus, siis rajaks ta oma botaanikaaia. Pereisa Andrei sõnul läheb kõik, mis Lora mulda paneb, kasvama ja kannab vilja. „Ta on korduvalt päästnud närtsima läinud niiöelda prügikasti-kandidaate – paludes sellise õnnetu heidiku endale, toob koju, hoolitseb veidi ja üldjuhul ärkavad taimed ellu ja rõõmustavad silma,“ Räägib Andrei. Maale kolides hakkas Lorat huvitama keraamika. Tema unistus on teha oma keraamikastuudio ja pakkuda enda ja ka küla lastele huvitegevusi, mida maal on vähevõitu. Praegu ehitab pere Lora jaoks väikest töökoda, kus ta saab tegeleda vitraažide loomisega.
Pere vanim poeg, 17-aastane Radomir praegu õpib Tallinnas Ehituskoolis. Ta on koos oma venna Vlademiriga tegelenud võistlustasemel peotantsuga, aga maal elades hakkas Radomir huvituma meisterdamisest. Tulevikus plaanib ta saada arhitektiks. Selleks soovis ta oma tulevast valdkonda „vundamendist“ tundma õppida ning ehitajana töötades majade hingeelu ja projekteerimist paremini mõista. 15-aastast Vlademiri huvitavad arvutid ning tema näeb oma tulevase elukutsena programmeerimist. Vlademir, nagu teisedki pere lapsed, on vanematele abiks nii väikese venna järele vaatamisel, aiatöödel, maja ehitamisel kui ka vahest toiduvalmistamisel. 10-aastane Miroslav on rõõmsameelne kolmanda klassi õpilane. Ka tema on sageli vanematele abiks ning talle meeldivad pere kassid ja ta huvitub mesindusest. 5-aastane Yaromir on pere kõige energilisem laps. Temale meeldib mängida õues pere lemmiku, krantsi tõugu koer Stellaga, kes on sama energiline ja rõõmsameelne nagu Yaromir. 1-aastane Svetomir on pesamuna. Vanemate sõnul on ta väga uudishimulik laps, kes õppis hiljuti kõndima ning avastab enda jaoks nüüd ronimist.
Gužovite tegemistest saab lähemalt lugeda siin
Fotograaf: Kairit Leibold
.
Perekond Alev on valinud oma elupaigaks külakese mägede ja metsade vahel, elustiiliks loodusläheduse ja elupõhimõtteks ise hakkamasaamise. Ise ehitada kodu, ise kasvatada oma aiasaadused, ise olla endale tööandja, ise koolitada oma lapsed – kodus, pere keskel. Tallinnas sündinud ja kasvanud Aivo (42) ja Valgast pärit Merike (36) otsustasid linnatolmu jalgelt pühkida juba aasta pärast nende teise lapse sündimist Pärnumaal.
Perekond Alev elab Võrumaal endises Lepistu koolimajas, kus Ema Merikese loova silmaga ja isa Aivo kätega on vanast koolimajast saanud moodne ja hubane kodu perele, kuhu mahub lisaks ka šokolaadivabrik koos kodukohvikuga.
Pereema Merike on Roosiku šokolaadivabriku asutaja ning pakendaja ja lisaks laste koduõppe õpetaja. Isa Aivo on samuti pereettevõtte asutaja ning šokolaadimeister. Merikese ja Aivo peres on kasvamas 6 last: Aaron Aivo (15), Kaspar Elias (14), Joonas Arnold (9), Artur (7), Esmeralda (5), Rosanna (1).
Alati särasilme ja inspireeriv pereema Merike jõuab tegutseda igal rindel. Tema toob kohvikus koogi lauale sooja naeratusega, abistab kiirematel hetkedel šokolaadi pakendada ja õpetab kõiki kooliealisi koduõppel lapsi. Lisaks viljeleb ta koos lastega permaaeda, kust isa kõrvalt toidukunsti omandanud pojad tihti tomatit ja maitserohelist nopivad ning kenasti kujundatud suutäie teinekord emalegi serveerivad.
Merike ja Aivo on loonud imetoreda perekonna eemal linnasaginast, kus lapsed ei tunne kiirusest piitsutatud elulaadi. Suuremad poisid käivad Võrus näiteringis ning õpivad lisaks prantsuse keelele ka võru keelt. Aeg-ajalt korraldatakse nende kodus kunsti- ja muusikaringi nii oma kui ümbruskonna lastele.
Koos isaga käivad Aaron ja Kaspar Võrus prantsuse keelt õppimas. Lisaks käib Kaspar veel võrkpalli treeningutel Võrus ja kitarritunnis Rõuges. Sõidutajaks kord ema, kord isa. Aaronit huvitab programmeerimine ja digitaalne joonistamine, mille algtõdesid ta interneti vahendusel õpib. Pärast põhikooli lõpetamist plaanib ta neid oskusi põhjalikumalt omandama hakata.
Aaron, Kaspar, Joonas ja Artur on Rakvere Waldorfkooli õpilased, kõik nad on koduõppel. Õpetajaks on ema Merike, aastane Rosanna ja viieaastane Esmeralda jälgivad teiste tegevusi teraselt pealt. Lisaks kohustuslikule õppekavale on vanemate eesmärgiks laste silmaringi avardamine nii lugemise kaudu kui looduses seene- ja marjametsas.
Aaron lõpetab sel kevadel põhikooli ning valmistus eksamiteks väga põhjalikult, kuid need jäävad ära – kui kahju! Suuremad poisid Aaron ja Kaspar on isa kõrvalt selgeks saanud toidutegemise kavalused ja seda juba väga heal tasemel. Perele lõunasöögi valmistamine on sageli nende korraldada, isa ja ema võivad sel ajal rahulikult tootmise poolel oma tööd teha. Ka aastane Rosanna on suurte vendade poolt hästi hoitud ja valvatud – kõik pereliikmed teavad ja tunnetavad oma vastutust.
Aivo ja Merikese eesmärk on tarkade, tervete ja laia silmaringiga looduskesksete ilmakodanike kasvatamine, põimides selle kodukandi ettevõtluse ja kultuuri edendamisega. Raskused ületatakse hädaldamise ja virisemiseta – lahendusi ja uusi teid otsides. Heade suhtlejatena on neil rohkesti kontakte Võrumaal toimetavate tegusate inimestega, kes on sagedased külalised nende kodus. Nad on saanud Võrumaal oma inimesteks, maaelu edendajateks. Nemad ongi maa sool.
Fotograaf: Kairit Leibold
Pereema Katrin on hariduselt etnomusikoloog ja lasteaiaõpetaja. Isa Mihkel on hariduselt bioloog ning tööalaselt eraettevõtjast pillimeister. Katrini ja Mihkli peres on kasvamas 4 last: Madli (12), Joonas (9), Jürgen (8), Anni (1).
Perekond Soon on Võrumaal taastanud oma kätega vana lagunenud talukoha. Isa Mihkel on pillimeister, kelle südameasjaks on Eesti traditsioonilisse pilliehitusse süvenemine ja kandletraditsiooni hoidmine. Lastele õpetab isa looduse tarkusi, poegadele tutvustab mesindust ja kalastamist, tütre Madliga käib Mihkel pillilaagrites hiiu kandle mängu õppimas.
Ema Katrin on üks lasteaia Terve Pere Aed algatajatest ja arendajatest ning mängib kannelt ansamblis TRIO Soon/Piho/Lepasson. Aastaid on ta õpetanud lastele pärimusmuusikat ja kandlemängu. Ta on kohaliku külaseltsi tegus liige, kes lapsepuhkusel olles asus õppima ülikoolis eripedagoogikat.
Tütar Madli (12) õpib Võru muusikakoolis viiulit, käib pärimusmuusika laagrites ja laulab kooris. Ta armastab hobuseid ning unistab saada arhitektiks. Poeg Joonas (9) on suur loodushuviline, kelle erihuviks on sisalikud ja teised roomajad. Koos vennaga käib ta judo trennis. Ta on tegus noorkotkas ja huvitub robootikast, kuid koolis naudib enim loodusõpetuse ja matemaatika tundi. Joonas ootab suvevaheaega, et viia lõpule oma eelmisel aastal alustatud saviehitus-stiilis mängumaja ehitus.
Poeg Jürgen (8) on suur laulumees, kes esindas sel aastal Võrumaad Eesti Meestelaulu Seltsi poiss-solistide võistlusel. Jürgen ootab kevadet, et astuda muusikakooli õppima oma lemmikpilli Teppo lõõtsa. Suurena tahab Jürgen saada mere-uurijaks. Pisitütar Anni (1) on pere silmatera, vanemate vendade ja õe eriline lemmik ja hellitusobjekt. Lisaks on peres laste vanavanaemalt päranduseks saadud taksikoer Barclay, kaks kassi ja kanad.
Fotograaf: Tiit Mõtus
Eveli ja Taavi on mõlemad maal oma piirkonna nn sädeinimesed, kes julgevad unistada suurelt, ei heitu ka iseenda, kogukonna või laste unistusi ellu viies mõnest teele tulnud takistusest. Just tänu nende perest välja kasvanud unistustele on Kihelkonnal justkui uuesti sünni läbi teinud, luues üheskoos kogukondliku MTÜ, mis on aidanud piirkonda mitme suure projekti elluviimisel koostöös teiste aktiivsete peredega.
Saaremaale elama tulek mõlkus mõtteis Eveli ja Taavil juba aastaid, kuid suurimaks tõukeks oli suurenev pere ja heade sõprade elama asumine Tallinnast Saaremaale. Siin elades ei sea nende perele enam piire linna väikesed ruutmeetrid, st lapsi võib olla rohkem kui keskmises peres ja loomi muidugi ka. Taavi on alati unistanud suurest perest ja Eveli on alati olnud vaimustuses paljudest loomadest. Nüüd on neil mõlemad – suur pere ja mitmeid erinevaid loomad. Peres kasvab 4 last- 9a Emilia, 7a Ferdinant, 5a Estelle ja 2a Elsa.
Varakevadest sügiseni on Eveli ja Taavi kodu nii kaugemalt ja kui ka lähedamalt tulnud külalistest alati pungil. Ka kogukonnas on napi paari aastaga kujunenud arusaam, et Eveli ja Taavi juurest saab alati nõu või abi, kui vaja. See viitab nende suurele empaatiavõimele, abivalmidusele ja avatusele.
Edukate ja haritud inimestena väärtustavad nad väga väikese maakooli haridust, lüües ka ise vajadusel õpetajana (õpetajate päeval) või ringijuhendajatena (laste loovusring, robootika) kaasa. Väiksema tütre Elsaga isapuhkusel olnud Taavit võlus Saaremaine kodusem elustiil nii, et lühikest aega peale isapuhkust Tallinnas tööl käinud perepea loobus palgatööst ning leidsin võimalused hakata oma valdkonnas eraettevõtjaks, mis tõttu ei pea ta palju kodust enam ära käima. Laste kasvatamise väärtuseks peavad nad head haridust ja sportliku eluviisi, suunates lapsed proovima erinevaid huvialasid, mis lastele võiksid sobida. Kui vaja, siis ollakse valmis nii oma kui ka teiste lapsed mitu korda nädalas Kuressaarde ujumistrenni viima või Kõrusele ratsutama.
Lisaks kogukonna eestvedajate rollile tegelevad Eveli ja Taavi ka mitmete muude harrastusega. Eveli laulab Kihelkonna segakooris, on Kihelkonna kooli hoolekogu esimees, juhendab Kihelkonna kodutütreid, üritab vabal ajal pere kõrvalt ka ehtekunstiga tegeleda ja on alati valmis vabatahtlikuna midagi organiseerima. Taavi on suur spordisõber – õhtuti leiab teda Kihelkonna jõusaalist või korvpalliplatsilt, kuhu on kaasa võetud ka perepoeg. Kõikidest teistest toimetustest hoolimata üritavad nad olemas olla eelkõige oma lastele, aga ka lähedastele ja sõpradele.
Fotograaf: Argo Ingver
.
Pereema Kai töötab SA TÜ Kliinikumis pediaater-geneetikuna ning isa Toomas on Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna koordinaator ja lektor. Muru peres peetakse tähtsaks, et igaüks saaks hea hariduse ning tunneks oma maad ja rahvast – oluline on ka tegelemine oma huvialadega ja sportliku eluviisi omandamine kogu eluks. Iga laps on kasvanud pisut erinevate huvide ja hobidega ning see on ka pere tugevus ja rikkus.
.
Toomase ja Kai peres kasvab 5 last: Moorits (24), Miina (19), Laurits (16), Marta (13) ja Morten (6). Pere viies ja vanim laps on juba ise oma peret loomas ja elab abikaasaga iseseisvalt. Muru perekonda iseloomustavad kõige paremini õppimine ja rattasõit. Pere vanim laps Moorits õpib magistritasemel astrofüüsikat. Miina õpib samuti füüsikat, kuid seda esimesel ülikooliaastal. Laurits õpib Tartu Karlova kooli muusikaklassis ning Marta Tartu Descartes’i kooli spordiklassis. Morten käib veel lasteaias, kuid peagi saab ka tema koolitee alguse. Isa Toomas teeb doktoritööd maastikuarhitektuuri valdkonnas ning ema Kai jätkab enesetäiendamisega rahvusvahelisetel seminaridel, sest temale omistati doktorikraad juba mõni aasta tagasi.
.
Pere kõik liikmed armastavad liikuda igapäevaselt jalgrattaga ning ainuüksi pesamuna Morten läbib koos vanematega lasteaeda ja koju tagasi sõites igapäevaselt kokku üheksa kilomeetrit. Erialaste ja koduste tegemiste kõrvalt meeldib perele sageli koos matkamas käia – erinevateks tähtpäevadeks on välja kujunenud traditsioonilised ettevõtmised, kust naljalt keegi kõrvale jääda ei raatsi.
Fotograaf: Tiit Mõtus
.
Peetri ning Janne peres kasvab 7 last: Sten-Anders (15), Janeli (10), Sander (8), Johanna (6), Jolandra-Lisanna (4), Johandra (2), Janete-Aleksandra (4 kuud).
Pereema Janne töötab Eesti suurimas reisibüroos konsultandina, hetkel on neljakuuse Janete-Aleksandraga kodune. Isa Peeter on Politsei- ja Piirivalveametis eriettevalmistuse vaneminstruktor, kelle kodune auhinnakapp on täis kulturismi ja rammumeeste võistluste karikaid ning medaleid.
Perekond Aan on kokkuhoidev ja tugev ning kelle suureks väärtuseks on üksteise märkamine ja toetamine kõigis ettevõtmistes. Janne ja Peeter kannavad ning väärtustavad oma seitsme lapsega Eesti parimaid peretraditsioone. Üksteise jaoks ollakse alati olemas ning tegutsetakse üheskoos – nad jagavad oma rõõmusid ja saavad ka raskustest üle ühiselt. Aasta Suurpere 2016 on eeskujuks paljudele oma koduvalla Kambja perekondadele ning neid võib iseloomustada kui aktiivseid, rõõmsameelseid ja avatud inimesi. Isa Peeter korraldab Elvas igal aastal rammumeeste võistlust Lõuna-Eesti Vägilane ning tutvustab linna üritustel rahvale ka politseitööd. Ema Janne on pere süda, kes leiab alati aega oma laste jaoks, et nendega koos õppida ja meisterdada.
Fotograaf: Tiit Mõtus
.
Peret võib iseloomustada väga tegusa, sportliku ja aktiivsena, kuna toimetavad ühtse kokkuhoidva meeskonnana suurte unistuste ja eesmärkide poole. Pere väärtustab liikumist ja tervislikke eluviise. Mõlemad vanemad omavad kõrgharidust. Igapäevaselt jagavad peale oma laste hoolt ja armastust ka paljudele teistele lastele.
Ema Ruth töötab lasteaias ning isa on Aegviidu Spordiklubis suusatamise treener, Ambla Spordiklubis orienteerumise treener ja vabatahtlikuna juhendab Aravete Keskkoolis lauatennise ringi. Ema juhendab kuuendat aastat mudilaste ja ka memmede rahvatantsuringi ning sügisest segarahvatantsuringi. Ema osaleb vabatahtliku kohtunikuna erinevatel võistlusaladel Ambla Spordiklubis juba 12 aastat. 2011 aastal on valitud lasteaia parimaks õpetajaks.
Isa Reimo on Ambla valla volikogu liige ja Ambla Spordiklubi juhatuse esimees ning Ambla valla haridus- ja kultuurikomisjoni esimees. Lisaks on Aravete Keskkooli hoolekogu esimees. Panustab oma aega ja teadmisi pidevalt kogukonna hüvanguks. Ta kirjutab aktiivselt taotlusi Maakonna ja Vabariiklikesse fondidesse, mis on saanud ka rahastusi ja sellega parandanud oluliselt kogukonna teenuste kvaliteeti ning mitmekesisust. Kaks viimast aastat on olnud talgujuht „Teeme ära!“ talgutel. Tantsivad koos abikaasaga segarahvatantsu ringis.
Poeg Jarmo õpib 9 klassis ja käib 7-dat aastat suusatrennis. On mitmekordne Järvamaa meister suusatamises, kergejõustikus ja orienteerumises. Väga head tulemused on Eesti Noorte Meistrivõistlustel suusatamises. Koolis õpib hästi ja aitab korraldada üritusi.
Kaidy on samuti mitmekordne Järvamaa meister samadel aladel, lisaks veel lauatennise meister. Käib 5-dat aastat suusatrennis. Eesti Noorte Meistrivõistlustel saavutas 2014/15 talvel kuni 16 aastaste neidude seas suusatamises hõbeda ja pronks medali. Eesti Suusaliit valis Kaidy 2015-2016 hooajaks Eesti neidude koondisesse. Koolis õpib Kaidy väga hästi, laulab neidude kooris ja käib eheteringis.
Keidy on Kaidy kaksikõde ning tegeleb mõistagi samade spordialadega. Käib samuti 5-dat aastat suusatrennis ja on võistlustel enamasti Kaidy järel teisel kohal. Õpib väga hästi, laulab neidude kooris ja käib eheteringis.
Kerto lõpetab kevadel lasteaia. Käib suusatrennis ning jalgpalli ja korvpalli trennis. Tantsib rahvatantsuringis.
Eesti Olümpiakomitee valis pere 2014 aastal Järvamaa kõige sportlikumaks pereks. Pere hobideks on reisimine, ühiskülastused kinno, teatrisse ja meelistegevus on ujumine. Traditsiooniliselt peetaks pere ringis vastlapäeva, käiakse jooksmas Kadri- ja Mardisante. Igal aastal on traditsiooniks kujunenud metsa istutamine. Sellel kevadel pandi ühiselt maha 250000 kuuseistikut.
Fotograaf: Tiit Mõtus
.
Pereema Eve Muru on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ning töötab matemaatika õpetajana ja õppealajuhatajana Paldiski Gümnaasiumis. Isa Jaan Muru on lõpetanud Eesti Maaülikooli tehnikainsenerina ja töötab tootmisjuhina.
Perekond Muru lapsed on koolipingis tublid õpilased, kes pärast koolitunde tegelevad aktiivselt muusika ja spordiga. Vanim, 21-aastane Eliise on lõpetanud muusikakoolis trompeti õpingud ja laulab aktiivselt kooris. Üleriigiliselt muusikaõpetuse olümpiaadilt on tal ette näidata hõbediplom. Hetkel õpib Eliise Tallinna Ülikoolis füüsikat. 20-aastane poeg Aigar õpib Mereakadeemias ja on pikka aega laulnud Estonia Poistekooris. 17-aastane Kadi-Kristel õpib veel gümnaasiumi 10 klassis. Kadi-Kristel on lõpetanud muusikakoolis viiuliõppe ning laulab Eesti Koolinoorte Segakooris ja ETV Tütarlastekooris. Muusika- ja matemaatikaolümpiaadidelt on ette näidata vaid väga tublid tulemused. Vabariiklikul muusikaolümpiaadil tunnustati teda pronksdiplomiga ning sel korral oli juhendajaks õde Eliise Muru. 13-aastane Jaan-Erik õpib põhikooli 7. klassis ja laulab vanema venna eeskujul Estonia Poistekooris. 13-aastane tütar Anna õpib samuti 7. klassis ning käib JJ Street Dance’i tantsutrennis. 10-aastane Madis Hendrik õpib 4. klassis ja käib aktiivselt ujumistrennis. Lisaks meeldib talle hirmsasti leiutada ning hiljuti valmiski poisil isemeisterdatud ja toimiv suhkruvatimasin. 9-aastane Sven õpib 3. klassis ja käib kergejõustikutrennis. 6-aastane Laura Helly käib pärast lasteaeda kunstiringis ja ujumistrennis. 5-aastane Erki käib samuti lasteaias ja ujumistrennis ning pesamuna, 2-aastane Anders, on üks pisike muhe sell.
“Perekond Muru on tõeline suurpere, selle sõna kõige paremas mõttes. Nii mitmelapselise pere ühtekuuluvus ja tegusus on tulemus vanemate väga sügavast pühendumisest oma kodule ja lastele,” sõnas AS BIGBANKi juhatuse esimees Kaido Saar.
Aasta Suurpere pereema Eve Muru sõnutsi tuli autiitel perele suure, kuid meeldiva üllatusena: “Rõõmu teeb ennekõike just see, et suurperesid märgatakse ja tunnustatakse. Ega kümne lapse kasvatamine ei ole midagi keerulist, kui lastele hoolt ja armasust pakkuda, varakult iseseisvust õpetada ning ise perekeskset elu naudid”.
.
Autiitli võitnud perekonnas Karu-Rõõm kasvab neli last: Sandra Eowyn (14) õpib Võru Muusikakoolis kitarri, laulab kolmes kooris ja sõidab lumelauaga; Emil Elrond (9) käib jalgpalli ja judo trennis, sõidab mäesuuskadega ning suviti skatepargis tõukerattaga; väiksemad lapsed Kirke Elanor (3) ja Anni Arwen (1) täidavad pere päevad päiksega.
Pereema Grethe on fotograaf, lastekirjanik ja ajakirja Eesti Naine ajakirjanik, kelle sulest on ilmunud kolm raamatut ning kes juhendab Rõuge Noortekeskuses meediaringi. Isa Taavi on kaubandusjuht, aktiivne spordiharrastaja ja Rõuge kooli hoolekogu liige.
Aasta Suurpere pereema Grethe Rõõm tõdeb, et autiitel on perele suureks auks ja tunnustuseks. “Oleme lähtunud eelkõige sellest, et kõik pereliikmed saaksid tegeleda sellega, mis neile tõeliselt huvi pakub, mitte tehes asju seepärast, et kuidagi silma jääda. Seda enam tuli meile üllatuseks, et just meie perekonda märgati ja tunnustati autiitliga “Aasta Suurpere”,” rääkis Grethe Rõõm. “Leian, et kui olla ise lastele eeskujuks ja näidata, et siin ilmas on kõik võimalik, kui vaid ise soovid, siis kasvavad ka lastest ühed tegusad ja tublid ilmakodanikud,” lisas ta.
„Perekond Karu-Rõõm on üks ühtehoidev ja tubli suurpere, kes võlus žüriid eelkõige oma aktiivse ja inspireeriva elustiiliga. Pereliikmed armastavad ühiseid tegevusi, panustavad kodukoha arengusse ja on paljudele eeskujuks,” ütles Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.
“Tegemist on hakkaja perega, kust õhkub armastust, siirust ja palju positiivset energiat. See jäi meile ka koheselt silma,” lisas Aasta Suurpere žüriiliige, AS BIGBANKI juhatuse esimees Kaido Saar.
.
Perekonna vanim laps Marie-Mädli (15) on kiire jooksja ja väga hea õppija, Markus Madis (14) armastab muusikat ja ekstreemsporti, Meeri Marlene (8) on andekas tantsutüdruk, 3-aastane Margaret Miriam on aga tubli lapsehoidja oma väiksemale õele Maarja Mariile (1,3). Lisaks kuulub perekonda ka Bordoo dogi Laion, keda peetakse pere kuuendaks lapseks.
Pereema Merle ja pereisa Margus tegelevad pereäriga, mille kõrvalt käiakse koos reisimas, matkamas ning tehakse koos sporti. „Meie pere armastab seiklusi ning uusi kohti avastada. Koos perega oleme käinud räätsamatkal, kalal, suusatamas, kui ka Lapimaal põhjapõtru vaatamas,“ rääkis pereema Merle Laidro.
Merle sõnul on nende pere aktiivne ja rõõmsameelne ning neil on alati koos midagi ette võtta. „Meie kodu on nagu Pipi maja, kus toimub pidevalt midagi põnevat ning kus igav ei hakka kellelgi,” lisas Merle Laidro.
.
Meie pere sai oma alguse 12. juulil 1986, kui meil sai olema ühine perekonnanimi. Selleks ajaks oli Raelil lõpetatud Rakvere kutsekeskkool aedviljakasvatuse ja Tallinna kutsekool nr 19 lillekasvataja-haljastaja erialal. Rihol jätkusid veel õpingud Tallinna pedagoogilises instituudis. Riho soovis lõpetades õpetajakohta mõnes maakoolis ning me sattusime oma otsingutel Tudusse. Siit leidsime väikese vana maja, mida hakkasime jõudumööda kõpitsema.
Kärt sündis 1988. aastal. Tema on meil looduslaps, keda on maast madalast huvitanud igasugused putukad, linnud ja loomad. Eriline koht tema elus on hobustel. Juba põhikooli lõpus teadis ta täpselt, et tahab saada loomaarstiks. Praeguseks on seljataga neljas kursus, veel kaks aastat on jäänud õppida. Kärt tegeles kuni 7. klassini juudoga; rohkem huvitus ta siiski bioloogiast, esinedes edukalt olümpiaadidel. Veel on tema hobideks fotograafia ja joonistamine. Siim sündis 1989. Selleks ajaks oli Rihol ülikool lõpetatud ja õpetajakoht olemas. Siim kasvas tõelise spordipoisina, jõudis varakult maadluse ja juudo juurde. Pärast Tudu kooli lõpetas ta Audentese spordikooli, kus sai ka treeneri kutse. Nüüdseks on lõpusirgel Tallinna ülikooli kehakultuuri eriala. Suvel on plaanis kaitseväkke minna.
Epp sündis 1992. Tema on väikesest peale tugev tüdruk ja käis oma venna sabas nii juudo kui ka maadluse treeningutel, nii sattus ta ka sumo juurde. Pärast Tudu kooli asus Epp õpinguid jätkama samuti Audenteses. Seal oli ta esimene tüdruk maadluse erialal. Tema tiitleid lugeda läheks pikale – teistest tähtsamad oleks kahekordne maailmameister ja Euroopa meister sumos, maadluses on medaleid Põhjamaade, Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt. Suvel on ees MM, kus jagatakse pääsmeid Londoni olümpiale. Epu hobiks on küpsetamine, see tuleb tal tõeliselt hästi välja!
Tuule Sireli sündis 1996. aastal. Väike, aga sitke tüdruk, kes samuti tegelenud nii juudo, sumo kui ka maadlusega ning saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti. Praegu on põhiliseks kujunenud kergejõustiku treeningud. Praegu jätkab ta õpinguid Rakvere reaalgümnaasiumis. Hobina loeb ja teeb käsitööd.
Pesamuna Mattias sündis 2001. Lõpuks sai Siim omale kauaoodatud venna! Mattias lõpetas tänavu kolmanda klassi, ainult viitega! Huvi tunneb füüsika vastu ning loomulikult käib ka tema sünnist saati isa treeningutel.
Meie pere lapsed ei ole käinud lasteaias, kõik tähed-numbrid ja lugemine on kodus selgeks saanud! Kõikidele on esimeseks treeneriks olnud oma isa.
Ühiselt võtame ette suviseid retki ja matku Eestis. Suurem ühistöö on suvine heinategu pere lemmikule, hobusele. Tudu triatlon on pereisa Riho algatatud juba 22 aastat tagasi, eelmisel suvel oli Mäe perest viis osalejat!
.
Laupäeval, 8. mail Tallinna Loomaaias toimunud Suurperepäeval kuulutati esmakordselt välja „Aasta Suurpere” aunimi, mille pälvis nelja last kasvatav ning Saksamaalt pärit vahetusõpilasele kodu pakkuv perekond Pall Raplamaalt. Tiitli saanud perekonnale kinkis BIGBANK 10 000 krooni.
„Žürii otsus langes perekond Palli kasuks seetõttu, et tegemist on väga ühtehoidva ja tegusa perekonnaga,” ütles Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Kalmer Hütt. Pere lapsed on tublid ning osalevad erinevates huviringides. „Vanemad hoolivad oma lastest, mõtlevad nendega kaasa ning suunavad mitmesuguste hobide ja harrastuste juurde,” lisas Hütt.
„Aasta Suurpere” konkursi patrooni Elle Kulli sõnul võiks perekond Palli aktiivsus kultuurivallas ning ühtehoidmine olla paljudele eeskujuks. „Kindlasti tuleb tunnustada nende valmisolekut võtta oma perre lisaks veel vahetusõpilane, kellele meie kultuuri ja väärtusi parimast küljest näidata,” sõnas Kull
Aigi ja Heino Palli peres kasvavad pojad Andreas (11), Andro (4) ning tütred Andeli (7) ja Andleer (2). Lisaks on perekonnas veel üks laps – vahetusõpilane Henriette (17) Saksamaalt, kes tuli Eestisse siinset keelt ja kultuuri õppima. Pereisa Heino ja pereema Aigi teevad koos lasteteatrit ja on käinud esinemas pea kõigis Eestimaa koolides ja lasteaedades. Perekond Pall elab Raplamaal ise meisterdatud majas, mille ehitamisel on kaasa löönud kogu perekond. „Laste sõbrad kutsuvad meie kodu Muumimajaks, kuna see on helesinine ning sellel on palju aknaid,” selgitas Aigi Pall.
Pereema Aigi sõnul on nende pere toimekas ja rõõmsameelne ning neil ei ole kunagi igav. „Tavaliselt meie pere ei nurise. Kui saaks siis ainult aega sooviks juurde, eriti just seda, kus kogu pere on koos, sest sellest jääb meil alati puudu,” lisas Aigi Pall.
ELPL liikmesorganisatsioonid
