Aleksander Matrossov on mees, kellele jaoks pole olemas võimatuid ülesandeid. Ta töötab päästeametis Päästemeeskonna juhina, kus igapäevane pinge ja vastutus nõuavad nii vaimset kui füüsilist sitkust. Töölt tulles aga ei oota teda sugugi rahulik puhkus. Kodus on tema suurim varandus – kuus last, kellest üks on erivajadusega kasulaps. Igapäevaselt vajavad tähelepanu kõige nooremad kaksikud, kes pole veel lasteaias käimas ja kelle naeratused ning mänguhoos nõudmised täidavad päeva.

Aleksander on üles kasvatanud juba kaks täiskasvanud poega, kuid nüüd on ta taas pühendunud isarollile oma nooremate laste kasvatamisel. Ta ei kõnele mitte ainult sõnadega, vaid annab oma eeskujuga lastele edasi, mida tähendab pühendumine, hoolimine ja tugevus. Ta ei piirdu sellega, et olla lihtsalt hea isa – ta on ka kohaliku kogukonna liider. Tema sportlikkus ja kirg päästealade vastu viivad teda tihti võistlustele nii Eestis kui välismaal, kus tema vastupidavus ja oskused inspireerivad teisi.

Aleksander on MTÜ Jõgevamaa Päästjad üks juhatuse liikmetest. Ühingu põhitegevuseks on võistlustega seotud toimingud ning evakuatsiooni ja tuleohutusalane ennetustöö. Aleksander on käinud vabatahtlikult lasteaedades ja koolides rääkimas ohutuse teemal; osalenud lektorina erinevates lastelaagrites, kus samuti on rääkinud ohutuse teemal; on korraldanud vallasiseseid spordivõistlusi olles ise suureks spordieeskujuks; teeb vastupidavustreeninguid, sõidab jalgratast; kogukonna heaks on soetanud Jõuluvana kostüümi, et tuua paljudele lastele jõulurõõmu; lühikest aega on olnud jalgpalli treener kohalikele noortele. Ta on eeskujuks nii oma pere kui kogukonna jaoks, kellelt on õppida nii sitkust, armastust kui ka pühendumist. Ent kõige selle kõrvalt, isegi olles täielikult pühendunud oma perele ja tööle, on ta 2020.a. lõpetanud Tallinna Tehnika Kõrgkooli juhiabi eriala ning omandanud kõrghariduse.

Aleksandri pere on kaheksaliikmeline. Töötav 22. aastane poeg elab kodus, 20. aastane poeg käib isa jälgedes ja õpib sisekaitseakadeemias päästealal. 14. aastane kasupoeg elab peres sünnist saadik ja 13. aastane poeg õpib põhikoolis ja lõpuks 4. aastased kaksikud, kes kasvavad igapäevaselt oma turvalises kodus. Aleksandri abikaasa töötab koolis sotsiaalpedagoogina.

Gertrud Vildak on super energiaga noor ja hakkaja naine, kes on oma pere ja 4 lapse kõrvalt lõpetanud mitu kooli ja omandanud kõrghariduse. Neist viimases Tallinna Tehnikakõrgkoolis omandas Gertrud transpordi ja logistika bakalaureusekraadi Cum laude 2024. aastal.

Õpinguid alustades oli pere kolmas laps 10 kuune ning Gertrud ise ootas viimast, neljandat last. Koorona aeg oli Gertrudi jaoks õigel ajal, viimane laps sündis nädal enne kevadsemestrit, kogu õpe läks veebipõhiseks ning seega oli suurepärane võimalus olla beebiga kodus ja samal ajal loenguid kuulata. Kui sügisel oli pesamuna juba 7 kuune sai ta isaga aega veeta Gertrudi koolipäevadel.
Lõputöö teemaks valis Gertrud „Keskkonnahoiu olulisus ja mõju rahvusvaheliste postisaadetiste süsinikujalajäljele“. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on teenusekasutaja hoiakud keskkonna teemadel, mida peetakse teenusepakkuja valikul oluliseks ning kas ollakse valmis muutma oma eelistusi rohelisema tarne nimel. Alaeesmärgiks oli välja arvutada ühe sihtkoha postisaadetiste süsinikujalajälje suurus ning võrreldi seda alternatiivsete transpordilahenduste kasutamisel saadud süsinikujalajälje suurusega.

Alates 2022. aasta jaanuarist töötab Gertrud Omnivas. Alustas kliendihaldurina, siis töötas logistikuna ja hetkel on ta õhutranspordijuht, kus vastutab Eestist väljuvate rahvusvaheliste postimahtude ja e-kommerts kaupade lennutranspordi korraldamise eest. Tänu paindlikele töötingimustele saab Gertrud töötada palju kodukontorist, see on võimaldanud oma perega elada kaunis Rakvere linnas. Gertrudi abikaasa Mallor töötab Järva Tarbijate Ühistu Tööriistamarketi müügijuhina ning on Gertrudi tegemistes väga toetav.

Peres kasvab 4 last ja kaks austraalia lambakoera. 12. aastane Steffen käib kergejõustikus 4x nädalas; 11. aastane Sebastian õpib muusikakoolis kitarri ja tantsib rahvatantsu; 4. aastane Rubi käib rahvatantsus ja mudilaskooris ning peasamuna 3. aastane Riti käib rahvatantsus.

Gertrudi abikaasa lõi eelmisel aastal Rakvere Motoklubi, kus tegeletakse koos motospordiga, sõidetakse kestvusgrossi ning endurot. Motopisik on sitkes naises juba lapsepõlvest, kus ta veetis palju aega oma tädipoegadega, kes kõik olid suured motohuvilised.  Lisaks meeldib sportlikule naisele osa võtta erinevatest matkaüritustest, kus saab enda võimeid proovile panna.

“Teenäitaja” tunnustusauhinna pälvis tänavu nelja lapse ema Triin Jõgeva. Triin on vapralt seljatanud rinnavähi ning samal ajal lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni eriala. Teekond koos haiguse ja kõrgkooliga oli täis väljakutseid, kuid nagu ütleb Triinu auhinnale esitanud tütar Eiriin, siis ema moto on alati olnud: “Saame alati hakkama! Pole sellist olukorda, kust väljapääsu ei ole!”

Triin on olnud Pärnumaa Lasterikkad aktiivne vabatahtlik, millest viimased 5 aastat ja ühingu juhatuse liige. Kui Pärnumaal lasterikkad pered midagi ette võtavad, siis sageli on sellega seotud ka Triin, vaikselt ja märkamatult, tihti tagaplaanil olles. Tema töökus, südikus, piiritu empaatiavõime ning suur motivatsioon olla lasterikastele peredele teenäitaja on muljetavaldav ja esile tõstmist väärt.

“Rajaleidja” tunnustusauhinna pälvis tänavu nelja lapse ema Ida Joao-Hussar. Ida lõpetas suvel Tartu Ülikooli (TÜ) “Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu” magistrikaadi õpingud cum laude, sellest sügisest õpib ta TÜ sotsiaalteaduste valdkonna doktorantuuris, kus tema doktoritöö teema on “Haavatavate kogukondade kaasamine ja võimestamine kriisihalduses füüsilise erivajadusega inimeste näitel”.

Ida töötab Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses tegevusterapeudina, tegutseb Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatuses ning on lisaks ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõuandva kogu, Tegevusterapeudi ja abivahendispetsialisti kutsekomisjoni ning tegevusteraapia õppekava nõukogu töös. Ida inspireerib oma silmapaistva tööeetika ja pühendumusega nii oma perekonda kui ka kogukonda tema ümber.

Katrin on lükanud hoo sisse Järvamaa Lasterikkad organisatsioonile. See oli 2015. aasta kevad, kui kokku said seitse lasterikast peret ja loodi organisatsioon, kuhu koonduvad Järvamaa lasterikkad pered. Kohe liituti katusorganisatsiooni Eesti Lasterikaste Perede Liiduga, et ise panustada ja kogu Eestimaal olevast lasterikkuse võlumaailmast osa saada. Just tänu Katrinile on Järvamaa Lasterikkad võimekas ja tugev organisatsioon, kuhu hetkel kuulub 264 lasterikast peret. Lisaks on Katrin oma kuue lapse, abikaasa ja kohaliku organisatsiooni tegemiste kõrval kuulunud aastaid Eesti Lasterikaste Perede Liidu juhatusse, kus on olnud tegev suhete ja ürituste korralduses.

Järvamaa Lasterikkad juhatuse esindajad kirjeldavad Katrinit, kui ääretult armast ja siirast inimest, kes on neile kõigile suureks õpetajaks ja kinnitavad, et on temas leidnud omale suure empaatiavõimega ülilaheda sõbra. Katrini pühendumisest on kirjutatud kohalikus Järvamaa Teatajas.

Eliko on tubli nelja lapse ema Jõgevamaalt, kes omandas just tänavu kevadel, 2022. aastal Tartu Ülikoolis cum laude magistrikraadi turunduse ja finantsjuhtimise õppekaval. Magistritöös uuriti Eesti ettevõtete näitel roheturundusega alustamise ohtusid ja võimalusi. Kuna enamus õppeajast sattus koroonaviirusest tingitud piirangute perioodi, on saadud tulemused eriti tubli saavutus. Eriti veel olukorras, kus neli last olid koolist ja lasteaiast distantsõppele suunatund ning ka abikaasa omandas samal ajal uut eriala kutsekoolis. Samasse perioodi langes ka pereettevõttes täiesti uue valdkonna käivitamine, mis tänaseks on edukalt lõpule viidud.

Svetlana on kui Hunt kriimsilm, kellel on üheksa ametit. Ta on alati olemas, seda nii töökaaslaste kui ka maakondliku lasterikkaid peresid esindava ühingu perede jaoks. Ta on vedanud 12 aastat Tartumaal heategevuslikku algatust “Lapsed kooli”, aidanud teha tõlketöid vene keelde ning ulatanud abikäsi ootamatutel hetkedel. Tartu Pereliidu juhatuses on Svetlana tegutsenud viis aastat, kus ta on ühingu raamatupidaja, assistent ja vabatahtlik ühes isikus. Alates käesoleva aasta sügisest õpib Svetlana Eesti Lasterikaste Perede Liidu pilootprojekti raames kogemusnõustajaks. Tema sooviks on tulevikus olla veelgi rohkemate inimeste jaoks olemas ning nõustada ja aidata neid selles, millest ta ise on võitjana väljunud. Svetlana on meie võrgustiku tõeline pärl ja teenäitaja, kes sageli jääb kõrvalseisjatele märkamatuks, kuid kes vaikselt ja sihikindlalt on alati olemas.

Tunnustus kategoorias “Rajaleidja“ antakse lasterikka pere vanemale, kes on omandanud akadeemilise kraadi kas bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes lasterikka pere vanemana. “Rajaleidja“  auhinna pälvis tänavu nelja lapse ema Ingrid Sindi, kelle hing ja süda on juba aastaid tuksunud asenduskodus elavate lastega ühes rütmis. Ta on mitmeid aastaid panustanud Viiratsi Lastekodu juhtimisse, olnud seotud Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskusega ning SOS Lasteküla Eesti ühinguga, täites seal nii lapse õiguste nõuniku rolli kui ka SOS Põltsamaa lasteküla juhataja rolli. Alates 2018. aastast on ta Tallinna Ülikooli lektor.

Käesolev aasta on Ingridi elus olnud märgiline, ta kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandina doktoritöö teemal „Laste institutsionaalse asendushoolduse diskursiivsed praktikad: etnograafial põhinev uuringukogemus SOS Eesti Lastekülas“. Oma sünniperest eraldatud laste heaolu ja areng subjektidena on olnud asendushooldusteenustega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks. Rahvusvaheliselt tunnustatud lapse õiguste ja heaolu raamistikku ning uue lapsepõlve sotsioloogia teooriaid ja kontseptsioone järgides keskendus doktoriuurimus asendushoolduse ümberkorralduste käigus toimuvate diskursiivsete praktikate uurimisele SOS Eesti Lastekülas.

Eliis Paimre on nelja lapse ema ja Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse juhatuse töökas, ambitsioonikas ning kindlameelne tugi. Oma igapäevases ametis on Eliis hinnatud spetsialist ja kolleeg. Tänu Eliisi panusele leiavad vähenenud töövõimega Saaremaa inimesed endale töö ja väljundi. Pikaaegne kolleeg Ingrid Leemet Saaremaa Lasterikaste Perede Ühendusest kirjeldas Eliisi järgnevalt: “Eliis on imetlusväärne ema, abikaasa ja toetav sõber. Lisaks ürituste korraldamisele ja projektide vedamisele on ta alati juhatuse liikmetele moraalseks toeks. Haldjalik naine, kes ei soovi suurt tähelepanu ja tunnustust, kuid kes on seda igati väärt.”

Rajaleidja auhinna pälvis viie lapse ema Kadi Luht-Kallas, kes omandas tänavu Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Kadi on panustanud päästealase hariduse edasiarendusse ning kvaliteedi tõstmisse juba enam kui 15 aastat. Ta on andnud oma panuse nii tuleohutusalase kutsesüsteemi väljatöötamisse kui päästealase ennetustöö õpetamisele ja uurimisele. Doktoritöö kirjutamise ja kaitsmisega paralleelselt on ta kasvatanud viit last ning töötanud lektorina Sisekaitseakadeemia päästekolledžis.

Heidi Plumberg on nelja lapse ema, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõttemajanduse erialal, õppinud lisaks täiskasvanute koolitamist ning rajanud oma koolitusfirma. Koolitusfirma on hetkel 3-aastane ning tähelepanuväärseks saab pidada asjaolu, et tema koolitustel osalevad inimesed üle maailma.
Heidi on loonud kasvukeskkonna Emmede membershipi ja Naiste Manifesteerimise Klubi. Ta motiveerib ja innustab teisi naisi kasvatama eneses kindlust, loomaks tasakaalu era- ja tööelu vahel ning tegemaks samme oma unistuste ettevõtte loomiseks. Heidi ettevõte on edukas, jõudes sel aastal poole miljoni käibeni, andes tööd teistele väikeste lastega emadele üle Eesti ning innustades naisi oma pere kõrvalt särama
Heidi on ema oma neljale lapsele, kellest noorim käib lasteaias ning 3 vanemat õpivad koolis- kolmandas, seitsmendas ja üheksandas klassis.

Tunnustusauhinna pälvis sel aastal seitsme lapse ema Merle Adson. Merle omandas bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis, olles samaaegselt algklassiõpetaja Tartu Kristlikus Põhikoolis. Pärast bakalaureusõppe lõppu asus ta aga edasi õppima Tartu Ülikooli hariduskorralduse magistriõppesse. Lõputööna uuris ta kujundava hindamise rakendumist Eesti koolides, kogudes selleks informatsiooni sadadelt Eesti õpetajatelt.
Magistriõppe ajal alustas ta tööd algklassiõpetajana Tartu Luterlikus Peetri Koolis – ja seda kõike lasterikka pere vanemana.
Kõigi oma õpingute ja töö keskel on Merle alati püüdnud leida seda, mis teisi innustab ja aitab üheskoos tegutseda. Tema perel on ühtehoidev ning koos tegutsev, kõik pere lapsed õpivad koolis hästi ning osalevad erinevates trennides ja huviringides.

Taavil on  Tartu Teoloogia Akadeemia ja Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rakenduslik kõrgharidus. Ta osaleb Pirita Majandusgümnaasiumi hoolekogu ja vanematekogu töös. Taavi isikuomaduste ja väärtuste edasikandjateks on tema imeline perekond, tublid lapsed, kus juba täisikka jõudnud kannavad väärikaid kohti ühiskonnas ja nooremad aktiivselt selles suunas astumas.

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu volikogus on ta volinikuna juba mitmendas koosseisus. Tema vankumatu usk headusesse ja inimestesse on inspiratsiooniks kaasteelistele ning õiglane meel eeskujuks kõigile.

Taavi tugevuseks on suutlikkus ka pingelistes suhtlemisolukordades jääda rahulikuks ja tasakaalukaks andes nõnda võimaluse dialoogi jätkumisele ja ka keerukamate olukordade lahenemisele.

Taavi tegutsemine pastorina on teednäitav, tema positiivne mõju paljude inimeste eludele tähendusrikas. Kõige selle juures eelistab ta jääda tagaplaanile. Ta on see osa meeskonnast kelle kohta võib kindlalt öelda, et ilma temata Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit siin, kus ta täna on. Taavi peres on kasvamas 5 erilist last.

Karin on üks eriline naine, kes kaitses 2018.a juulis doktorikraadi Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö erialal.

Tema uurimuse teema oli seotud puudega inimeste rehabilitatsioonivajaduse eelhindamisega, kus ta oli eestvedaja, et arendada ja piloteerida hindamisküsimustiku, millega kaardistada, millised on täisealiste puudega inimeste peamised vajadused ja mida inimesed ise soovivad oma edasises elus muuta. Doktoritöös analüüsis ja tegi Karin ettepanekuid, kuidas neid vajadusi peaks rehabilitatsiooni- ja muude teenustega rahuldama nii, et teenused oleksid isikukesksed.

Karin on puuetega inimeste teenuste arendamisega tegelenud nii õpingute kui erialase töö käigus alates 2005. aastast – hetkel Eesti Töötukassas, aga varasemalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ja Eesti Puuetega Inimeste Kojas. Samuti loeb ta  puuetega inimeste teemalisi loenguid Tallinna Ülikoolis. Ta on hingelt sotsiaaltöötaja ja loodab anda oma panuse, et puuetega inimeste vajadusi osataks märgata, pakkuda sobivaid abimeetmeid ning tunnustada kõik inimesi ühiskonnas võrdväärsetena.

Karini peres kasvab 4 võrratut last.

Käesoleva aasta detsembrikuus saab sellest hetkest kakskümmend aastat. Just nõnda palju aastaid tagasi alustas Reet Lääne – Virumaa Suurte Perede Ühenduse juhtimist, organisatsiooni mis seisab suurte perede eest siin armsal Eestimaal. Selle paarikümne aasta jooksul on suureks kasvanud tema lapsed ning tänaseks valmistavad rõõmu juba lapselapsed. Tema rõõm ja sära pole aga kuskile kadunud, ikka ja jälle võtab ta paar korda nädalas ette teekonna Loksalt Rakverre, et avada ruumid kus suured pered saavad suhelda ning sobilikke riided ja muud vajalikku valida. Ta on justkui ingel, kes kuulab ja on olemas.

Tema suureks kireks on käsitöö, tema kodu on kui kunstisaal, mida kaunistab mehe valmistatud puidust mööbel ning tema enda loodud imelised pitsist kardinad ja muud kodutekstiilid. Lisaks eelnevale on tal ka suur reisikirg, kord aastas kutsub ta endaga kaasa teisedki rännuhuvilised ja nii ongi läbi reisitud peaaegu terve Euroopa. Ta on nelja lapse ema ja kuldne leedi, kes käesoleval aastal tähistab oma imelist juubelisünnipäeva.

See kange saare naine ei ole ainult toimekas nelja lapse ema ja abikaasa, vaid ka aktiivne ühiskondlikult, olles hoolekogu liige koolis ja vedades viimased neli aastat Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse tegevust. Tema panus lasterikaste perede kooskäimisse on suur, ühendus on taas õitsele löönud ning traditsiooniks on kujunenud arvukad sündmused. Tema järjepideva ja sihikindla töö tulemusena on Saaremaa Lasterikaste Perede Ühendusele omistatud vabatahtliku sõbra märgis, millega tunnustatakse organisatsioone, kes on üles näidanud vabatahtlike kaasamise head taset. Igapäevaselt töötab ta Akukon OY Eesti filiaalis. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistrantuuri keskkonnakorralduse erialal ning tema tänased tööülesanded on seotud keskkonnamüraga eri tasanditel, alates lihtsatest liiklusmüra arvutustest kuni suurte müraanalüüsideni.  Ta on äärmiselt hooliv ja positiivne ning temaga on alati mõnus vestelda. Tema peale võib kindel olla – ta on suurepärane kaaslane ja meeskonnamängija. Need lihtsad, aga täna nii vajalikud inimlikud omadused on edasi kandunud ka tema lastele.

Ta alustas  õpinguid Sisekaitseakadeemias 2014 aastal, kui peres oli kasvamas 6 last. Õpingud kestsid 3 aastat ja vahepeal sündis tema perre veel üks laps. Käesoleva aasta kevadel said tema õpingud ilusa punkti Cum laude tunnistuse näol. Abikaasana oli ta kooli tõttu palju kodust eemal, aga siiski suutis ta koguaeg oma pere jaoks olemas olla, kodus toimetada ja lastega tegeleda.

Ta õppis varahommikuti või hilisõhtuti – siis kui lapsed magasid ning püüdis alati teha nii, et tema õpingute tõttu ei jääks pere tähelepanuta ja kodus midagi tegemata. Ja ei jäänudki! Tema võimekusel pole piire ja tema pere on tema üle ääretult uhke. Lisaks sellele on ta suurepärane eeskuju oma lastele, et näidata et kõik siin elus on võimalik kui vaid ise soovida. Ta on ehe näide sellest, et õppida pole kunagi hilja ja isegi 7 lapse kasvatamise, maja ehitamise, töö , treeningute ja Eesti Rammumehe võistluste korraldamise kõrvalt on võimalik lõpetada kiitusega.

Pille on ema 12-le lapsele ja vanaema 10-le lapselapsele. Elab Pärnumaal, on alati rahulik, hea nõuandja ja kuulaja ning naljatledes öeldes ka suurpärase arhivaari mäluga. Ta hoiab tahaplaanile, kuid on alati kohal.

Pille tee lasterikkuse juurde sai alguse 23 aastat tagasi, mil ta koos teiste mõttekaaslastega asutas lasterikkaid peresid koondava maakondliku organisatsiooni. See oli lasterikastele peredele raske aeg, nad olid ummikus. Ühiselt jõuti arusaamisele- ühtsuses peitub jõud ja ainult koos saame ennast kuuldavaks teha. Seepärast tuldi kokku, et koos leida lahendusi lasterikaste perede väärtustamiseks ja olukorra parandamiseks. Ta valiti kohe maakondliku organisatsiooni juhatusse olles hiljem pikka aega juhatuse esimees ja tänaseks tegevjuhi rollis. Tema eestvedamisel kutsuti kokku teiste maakondade lasterikaste perede ühendused ja asutati katusorganisatsioon Eesti Lasterikaste Perede Liit, mille juhatuse liige on ta pikki aastaid olnud.

Selleks et lasterikastele peredele järjest paremini abiks olla, on ta käinud mitmetel erinevatel koolitustel ning korraldanud peredele mitmesuguseid kursuseid ja õppepäevi. Selle kõige jaoks on ta kirjutanud suure hulga projekte. Ta on olnud autoriks lugematul arvul ühispöördumistele, kirjadele ja artiklitele, mis on saadetud riigivalitsusele, kohalikule omavalitsusele, ajalehtedele, mitmesugustele organisatsioonidele, ettevõtetele. Küllap nii mõndagi on saavutatud just tema heale kirjutamisoskusele. See on suur ja tänuväärne töö, mida Pille on teinud suure pühendumisega.

Nii ei jõuagi ära imestada, kuidas ta on suutnud teha nii vastutusrikast ja aeganõudvat tööd lasterikaste perede liidus. Ka tema lapsed on mõelnud, nüüd kui nad on juba suured ja endal on pered, kuidas küll ema on nendega hakkama saanud, igaühele neist aega leidnud. Nad pole emaarmastusest ja hoolest puudust tundnud. Tahes näidata oma armastust ja tänu, kutsusid lapsed ema TV3 saatesse „Armastuse laul“ See oli väga armas ja südantliigutav.

Siiri Joamets on üks eriline naine, kelle akadeemilised õpingud algasid 2010 aastal, mil pere oli veel 5-liikmeline. Tallinnas on koos abikaasaga kujundatud hubane elamine ning tänaseks jagatakse ühiseid emotsioone 7-liikmelise perena. Pere vanim laps on 19-aastane ning noorimad 2-aastased kaksikud.

Siiri lõpetas esimest korda kõrgkooli Tartus aastal 2001 õppides majanduse erialal. Uuesti alustas ta õpinguid Tallinna Ülikoolis 2010 aastal, õppides klassiõpetaja erialal integreeritud magistriõppes. Koduste toimetuste, laste kasvatamise ja tööelu kõrvalt oli see omamoodi väljakutse, kuid ta sai sellega edukalt hakkama. Nii omandas ta poolteist aastat tagasi magistrikraadi, sedakorda oma unistuste erialal, milleks oli klassiõpetaja kutse. Kasvatades selleks hetkeks juba viite last, läbis ta edukalt ka need õpingud ning nii ongi tänaseks tema „seljakotis“ magistrikraad.

Siiri on 17 kordne Eesti meister noorte ja juunioride klassi jalgrattaspordis, nüüd tegeleb ta pikamaa jooksmise ning rulluisutamisega. Jooksmas käib ta tavaliselt üksi, kuid võistlustel on enamasti abikaasa taustajõuna kaasas. Sel aastal tuli ta näiteks poolmaratonis naiste arvestuses 21. kohale. Kes veel ei tea siis poolmaratoni läbimiseks tuleb joosta 21 kilomeetrit!

Paar päeva tagasi, 1 septembril alustas ta uuesti kooliteed, sedapuhku uues rollis- õpetajana. Ta on Jüri Gümnaasiumis tarkust jagamas nii poistele kui tüdrukutele ning me loodame, et üks tema unistustest on täitunud! Tema töökus ja suur pühendumus on eeskujuks nii noortele, kui täiskasvanutele. Siiri töökust on märganud ka tema 13-aastane tütar Lily Helen, sest just tema esitaski oma ema kandidatuuri. Siiri abikaasa Aimari sõnul on tal maailma parim naine, sest Siiri hoiab oma kodu ja armastab üle kõige oma lapsi.

Oma kodukülas on Heldur tuntud kuldsete kätega mehena, kes aitab kõiki abivajajaid. Pereema ütleb uhkelt, et ümbruskonna inimesed jumaldavad tema meest. Tema ülesandeks on olnud palju aastaid haljasalade ning laste mänguväljakute hooldamine ja muruniitmine. Samuti meeldib talle koos pereemaga aiamaal toimetada.

«Meil on maailma parim isa,» kinnitavad tänaseks juba suureks sirgunud perepojad nagu ühest suust. Hõivatusest hoolimata leiab ta poegadele alati aega. Selles peres on üles sirgunud ka kasupoeg Andres, kes on veendunud, et tema kasuisa on parem kui mõne teise pere pärisisa. Nende pere on palju aastaid olnud ka kasuperede ühenduse liige.

Selles peres on suviti olnud ka vene rahvusest Tallinna või Narva lapsed, kes õpivad seal eesti keelt ja saavad vaheldust igapäevaellu. Nende juures viibinud vene poisid on olnud korralikud ja külas pole nende tõttu juhtunud ühtegi pahandust. Perepoegadega on nad hästi läbi saadud.

Vabal ajal tegutseb Heldur Sürgavere külaseltsis, käib kohalikus näiteringis, kabe- ja malevõistlustel ning mängib saskut. Kui pereisa sportlikud saavutused on põhiliselt mõtlemist vajavat laadi, siis lapsed Heiko, Andres ja Kristo on Eesti meistrid sportvibu laskmises ja lauatennises. Agol on ette näidata aga arvestatavad tulemused tennises, korvpallis ja maadluses. Omad saavutused on Anul ja Elinilgi.  Heldur Kraaner on tänaseks täisealiseks kasvatanud kuust noort inimest, ta 6 lapselapse vanaisa ja ühe väga erilise naise eluteeline!

Kai õpingud algasid 2008 aastal, kui pere oli 6 liikmeline. Samal ajal töötas ta Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori geneetikakeskuses meditsiinigeneetikuna. Õpingute ajal suurenes pere 7-liikmeliseks. Pere 4 vanemat last olid ema õpingute ajal kooliealised ning treenisid lisaks ka spordikoolides ja kaks last õppisid muusikakoolis. Lapsed osalesid ja saavutasid häid tulemusi Euroopa Noorte Meistrivõistlustel, Noorte Maailmakarikasarjas ja Noorte Maailma Meistrivõistlustel. Seda kõike emapoolse igapäevase toe ja abiga. Pere elab Tartus oma majas.

Kai kaitses doktorikraadi Tartu Ülikooli Pediaatria õppetoolis 2014 aasta juunis. Lisaks on silmapaistev naine kirjutanud arvukaid teadusartikleid nii eesti- kui ka võõrkeeles.

Praegu töötab Kai Tartu Ülikooli Kliinikumis ning osaliselt ka kliinikus Elite, kus tema poolt pakutavad teenused sisaldavad rinnavähi ja/või munasarjavähi geneetilise eelsoodumuse ja tõenäosuse hindamist; lastetute perede geneetilist konsultatsiooni jne.

Vabal ajal võib Kaid kohata pikki vahemaid kepikõndi tegemas ja samas võtab ta osa ka tervisespordivõistlustest, kus vahemaadeks on koguni kümned kilomeetrid.

Lottemaale Rajaleidja autiitlit saama sõidab Kai otse Tallinna lennujaamast pikalt tööreisilt välisriigist.

Sündinud: 02. märts 1962

Kalmer on 4 lapse isa, õpetaja, kalamees, sõber, eestvedaja, teenäitaja. Elab perega oma kätega ehitatud majas Häädemeeste lähedal.

Kalmer on paarkümmend aastat silma paistnud erilise aktiivsuse ja sooviga abistada lasterikkaid peresid. Samuti on ta püüdnud parandada suurperede laste õppimise ja koolivälise huvitegevuse kättesaadavuse ja kasutamise võimalusi ning aidanud peresid materiaalse olukorra parandamisel vastavalt vajadusele (nt. Vallavolikogu liikmena on Kalmer võidelnud välja toetuse lasterikkale talupidajale traktori soetamiseks, toetanud isiklikest vahenditest suurperede laste huvihariduse omandamist. Samuti on toetanud PLPL-i Häädemeeste valla piirkonna liikmeid nende ühistegevustes, on aidanud leida võimalusi koolitusteks vajalike ruumide leidmisel, teinud lugematul arvul tunde ja päevi  tasuta  tööd suurperedest pärit laste järjele aitamiseks matemaatikaeksamite eel jne).

Eesti Lasterikaste Perede Liidu presidendina olid Kalmeri põhimured suunatud peresid ja lapsi puudutava seadusandluse väljatöötamisele kaasarääkimise osas. Ettepanekute tegemiseks riigile ja KOV-idele toetus ta ELPL-is läbiviidud uuringule lasterikaste perede olukorrast. Südameasjaks sai lasterikaste perede elujärje parandamine –  KredExi projekt oli Kalmeri pikkade aastate visa töö vili. Oluline teema tema jaoks oli ELPL-i liikmesorganisatsioonide huvide eest seismine, sest Kalmer uskus, et toetatud ühingud tulevad toime kohapeal oma liikmetega ja suudavad neile pakkuda vajalikke teenuseid, koolitusi, harivaid ning meelelahutuslikke ettevõtmisi jms.

Kodukohas tuntakse Kalmerit kui alati abivalmis ja otsusekindlat inimest ning võrratut nõuandjat ja õpetajat, kelle kantseldada on aastaid olnud kooli „Tootside klass“.

Sündinud: 28 juuli 1963

Eero on 7 lapse isa, vend, sõber, teadlane ja laululooja.

Ta on äärmiselt rahulik, humaanse hoiakuga, toetav, muhe ja sõbralik inimene, kes on oma pere alati endaga kaasa võtnud ning seda ka välismaal elamise perioodidel. Eero teeb lastega kõike koos – sporditegevus, matkad, mitmesugused reisid, talutööd.

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist rakendusmatemaatika erialal täiendas ta end Moskva ülikooli aspirantuuris. Doktorikraadi kaitses ta Norras Bergeni ülikoolis, järeldoktorantuuri läbis Inglismaal Bathi ülikoolis. Hetkel on ta erakorraline professor Tartu Ülikooli Matemaatika-informaatikateaduskonnas, hinnatud teadustöö käivitaja ja juhendaja.

Eero on osalenud Tartu Kultuurkapitali ja Tudengite teaduspreemia komisjoni töös tippspetsialistina, et jagada noorematele tunnustuspreemiaid.