Ettepanekud

Eesti Lasterikaste Perede Liidu ettepanekud erakondadele lasterikka pere maine ja heaolu parandamiseks

Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) esindab Eestimaa lasterikkaid peresid koondavaid piirkondlikke mittetulundusühinguid, kelle prioriteediks on lasterikkuse väärtustamine ning perede huvide esindamine. Käesolevaga pöördume Teie poole ettepanekutega, mis võiksid olla kajastatud ka erakondade demograafia ja perepoliitika peatükis. Need on teemad, mis on ülekaalukalt esile tõusnud vestlustes ja küsitlustes lasterikaste perede vanematega ning vääriksid ka laiemat tähelepanu.

Üks ebaõiglasemaid ning põhjendamatumaid hoiakuid Eesti ühiskonnas on lasterikka pere väheväärtuslik maine, kuivõrd avalikkuse ette jõuavad ennekõike lood hädas olevatest lasterikastest peredest, aga mitte elujõulised ja aktiivsed Eesti pered kogu oma mitmetahulise suhtevõrgustiku ning tugevusega. Nende perede osakaal pole riigis aga sugugi vähetähtsam. Me vaatame küll toredaid perepilte või tunnustame lasterikkast perest välja kasvanud sportlasi ning muusikuid, ent samas sulgeme sageli silmad lasterikka pere igapäevaste väljakutsete ning logistiliste tippsoorituste ees. Üheks illustreerivaks näiteks on tõik meie perede igapäevaelust, ikka veel peab lasterikas pere piletikassas arvestama, kes tema lastest läheb pere alla ja kes mitte, sest teenusepakkuja poolt pakutav perepilet eeldab perena 2+2 mudelit ning lasterikkus ühiskonna väärtusmaailma end veel kinnistanud ei ole.

Poliitik saab lasterikka pere mainele kaasa aidata mitmeti

– olles ise lasterikas – otsides üles oma kodupiirkonnas tegutsev lasterikaste perede organisatsioon, astudes selle ühingu liikmeks, tutvudes ühingu hingeeluga ja aidates kaasa ühingu tugevamaks ja jätkusuutlikumaks muutmisele.

– otsides üles ELPL-i kontor Viljandis ning aidates kaasa meie väljakutsetele ja probleemidele lahenduste leidmisel. Siinjuures pole tähtis, kas oled lasterikka pere liige või mitte.

Meie ettepanekud lasterikka pere heaolu parandamiseks

1. peretoetuste indekseerimine või sidumine toetava garantiiga, et need ei jääks ajale jalgu ega muutuks vaid formaalseks ära märkimiseks, mis headel aegadel eesrindlikult silma paistavad ning kehvematel esimestena kärpeprogrammidesse jõuavad. Pered vajavad riigi hoolt ja veel rohkem stabiilsust ning me peame seadma prioriteediks sellest lähtumise sõltumata riiki tabavatest väljakutsetest. Tagasiside meie peredelt on, et praegune lasterikka pere toetus on väga vajalik ning juba tuntava mõjuga, kuid tähtis on selle kaasas käimine elukalliduse tõusuga.
2. Vanema palk alates kolmandast lapsest – lasterikka pere vanema panus peab olema hinnatud kogu ühiskonnas. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka lapserikka vanema üldjuhul väiksemat panust tööturul, mis kahjuks väljendub täna ka tema pensioni suuruses, ehkki lapsi kasvatanud vanema panus riigi demograafilise pildi koloriitsusesse on hindamatu. Samas hindavad meie pered lasterikka pere vanema ravikindlustuse olemasolu kuni noorima lapse 8. eluaastani.
3. Riiklikud toetused võiksid analoogselt toitjakaotuspensioniga arvestada lapse õpingute jätkumist. Peretoetuste järsk lõppemine lapse täisealiseks saamisel/kooli lõpetamisel on tänastele lasterikastele peredele tõeline väljakutse. Just hetkel, mil lasterikas pere saadab oma (kolmanda) lapse kõrgharidust omandama, lõppevad toetused perele (lastetoetus, lasterikka pere toetus, tulumaksu vabastus lapse pealt), ehkki kulud kõrgharidust omandama suunduvale noorele aina kasvavad ning nad on perekonnaseaduse mõistes endiselt vanemate ülalpidamisel. Kulud kahekordistuvad, riiklikud toetusmeetmed aga lõppevad.
4. Kredexi kodutoetus lasterikastele peredele või mõni muu kodu soetamise ja renoveerimise meede peab olema kättesaadav kõigile lasterikastele peredele sõltumata pere sissetulekutest.
5. Kohalike omavalitsuste toetused ja soodustused on väga ebaühtlased ning tihtipeale nö vajaduspõhised, mis ei arvesta lasterikka pere spetsiifikat. Lasterikas pere on oma kogukonna jaoks väärtus. Lasterikka pere puhul tuleb eeldada vajaduspõhisust, et pere ei peaks igakuiselt tõestama ja tõendama oma vaesust. See võimaldab perel väärikalt pakkuda oma lastele alusharidust koolieelses lasteasutuses või huviharidust laste võimekusest ja huvidest lähtuvalt.

Tagasiside meie peredelt on, et just huvihariduse pakkumine kõigile lastele on perele üks suuremaid väljakutseid – probleemiks on huviringi tasu suurus või varustuse soetamine, võistlustel ning laagrites osalemine, aga ka huviringi kättesaadavus maakonnakeskustest väljaspool elavatele lastele. Tasuta ühistransport ei lahenda lapse liikumise probleeme koolist/kodust huviringi, kuna sobiva ajagraafikuga transport puudub.

Riigi poolt kohalikele omavalitsustele pakutav huvihariduse kättesaadavuse suurendamise meede ei ole paljudes kohalikes omavalitsustes lasterikaste peredeni jõudnud.

Kahjuks näitab tagasiside peredelt ka tendentsi, et mitmed teenused, toetused ja soodustused on seoses omavalitsuste ühinemisega halvenenud, kuna teenuste, toetuste ja soodustuste ühtlustamisel suures omavalitsuses on liigutud pigem ebasoodsama suunas.

Tähtis on sõnum, et lasterikkale perele mõeldud meetmed käivad ajaga kaasas ning kriisi tekkimisel ei ole need esimesed, mille arvelt kulusid kärbitakse. Negatiivseks näiteks on eelmine majanduskriis, mil kärpe-eelarvete tegemist alustati ennekõike peredele mõeldud soodustuste kaotamisega (nt “ranitsatoetuse” ning esimese lapse tulumaksutagastuse kaotamine ning teenuste kallinemisega – lasteaia õppetasu ning huviringi tasu tõus). Selline riigi ja kohaliku omavalitsuse reaktsioon tekitas lasterikkas peres mitmekordse igakuise püsikulude tõusu ja andis sõnumi, et raskel hetkel ei ole lastega pered enam prioriteet.

Oleme avatud koostööks, et ühiselt  suurendada lasterikaste perede turvatunnet ja elukvaliteeti.

Eesti lasterikaste perede nimel

Aage Õunap

Eesti lasterikaste Perede Liidu president

22.11.2018