Eestis elab rohkem kui 4000 lasterikast peret kus on kasvamas neli ja rohkem last. Eesti Lasterikaste Perede Liitu kuulub 1256 peret ning lasterikaste perede lapsed moodustavad ligi 7 % kõikidest Eesti lastest. Hiiumaa Lasterikaste Perede Ühendusse kuulub 54 perekonda, kel lapsi neli ja rohkem.
Tugeva ja terve ühiskonna alus on lapse heaolu, mille kujunemisel on oluline tegur lapse leibkonna st ühiselt koos elava pere koosseis. Perekonna koosseis on lapse lähikeskkonna kujunemise alus. Perekond on ühiskonna alustala ning seal toimub inimese põhiline ettevalmistus eluks ning selle ülesanneteks.
Uurimused on näidanud, et lapse heaolu ohustav eeltingimus on kasvamine kas ainult ühe vanemaga või suurperes, sest just need peretüübid on majandusliku toimetuleku, eriti tööturusuhete (töötus, mitteaktiivsus) poolest kõige haavatavamad.
Laste majandusliku heaolu tagamine on perekonna täiskasvanud liikmete, enamasti lapse- vanemate õlul. Lapsevanemate edukusest tööl ja võimekusest majanduslikult toime tulla olenevad suuresti laste majanduslik kindlustatus ning enesearenguvõimalused. Vaesusriske aitab maandada küll riigi ja omavalitsuse tugi, kuid siin on tihtilugu tegu püüdega tagada elatusmiinimum, mitte püüuga toetada lastele võrdväärsete elu- ja kasvutingimuste loomist.
Lapse heaolu ja tarbimisvõimalused olenevad suuresti sellest, kui palju on peres rahateenijaid ja kui palju ülalpeetavaid (lapsed ja töötud). Nii on ühe vanemaga ja lasterikastes peredes kasvavad lapsed tunduvalt suuremas vaesusriskis kui need lapsed, kellel on kaks vanemat ja/või ei ole õdesid-vendi. Kui aga peres on vähemalt üks täiskasvanu töötu või mitteaktiivne, on lapse majanduslik olukord kriitiline ja selliste perede lapsed kasvavad suure tõenäosusega vaesuses ning materiaalses ilmajäetuses.
Laste heaolu ja elukvaliteeti mõjutab ajakasutus ning koosolemine ja ühistegevused vanemate ja teiste pereliikmetega. Lapse õiguste konventsiooni kohaselt on lapsel õigus haridusele, mõlema vanema hoolitsusele, mängu- ja jõudeajale ning puhkusele – see kõik peab kuuluma lapse ellu ja toetama lapse arengut, mis on samuti üks lapse õigustest.
Lapsevanemad on hõivatud ning ühiskondlikult kiire elu ja töölkäimine võtavad oma aja. Isad veedavad lastega vähem aega kui emad, paraku vanemaga toredalt aega veeta saab laps tänapäeval selgelt liiga vähe, ka laste endi hinnangul.
Kõigist kõige tähtsam sotsiaalne süsteem on perekond. On teada, et tugev perekond on kokkuhoidev ja aitab inimestel üle elada luhtumisi ning isegi suuremate sotsiaalsete süsteemide õnnetusi. Igasugusel perekonna lagunemisel on kõige laastavam toime igale perekonnaliikmele. Perekond on üks tervik, kuid jaotub siiski ka osadeks ehk pereliikmeteks, kes on omavahel perekondlikes sidemetes. Samuti ongi tavaliselt just perekondlikud sidemed inimeste elus kõige tugevamad ja püsivamad.
Vajadused:
Kuigi lasterikkad pered ise hindavad enda üldist toimetulekut heaks, on tegelik majanduslik olukord siiski keeruline ning abi ja toetust oleks vaja mitme probleemi lahendamisel. Terava probleemina toodi esile elamistingimuste parandamise vajadust, töö leidmise võimaluste puudust ning laste hariduse ja enese arendamisega seotud võimaluste piiratust.
Paljud pered vajavad nõustamisteenuseid (õigus-, psühholoogiline, sotsiaalnõustamine jm), aga ka tööhõivet toetavaid ja tervishoiuga seotud teenuseid, sh abi prillide ja muude tehniliste abivahendite soetamisel, aga ka ravimite eest tasumisel.
Sotsiaalsete suhete seisukohalt on oluline, et nii lapsed kui vanemad säilitaksid neid ümbritseva võrgustiku (sugulased, tuttavad, sõbrad, koolikaaslased) ja saaksid selles aktiivselt osaleda. Viimane tähendab nii kooli- ekskursioonidel kui lastelaagrites osalemist, huviarenduse võimaluste kättesaadavust ning teatris, kinos ja kontsertidel käimist, aga ka koos sõprade ja sugulastega sünnipäevade pidamise võimalusi ning sugulaste-tuttavate külastamise võimalust. Sealjuures on oluline rõhutada nii laste kui lastevanemate perspektiivi.
Allikad:
* Statistikaameti kogumik “Laste heaolu” 2014
* K. Raiküla magistritöö 2012: Lasterikaste perede toimetulek, seda toetav võrgustik ja abivajadus.
* A. Reinomägi: Lasterikaste perede toimetulek ja vajadused. Sotsiaalministeerium 2007.