Igas kuus tutvustame ühte Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmesorganisatsiooni ja oleme jõudnud oma järjega Järvamaale!

✨ Räägime täna Järvamaa Lasterikaste ühingu juhatuse liikme Kätlin Roosipuuga. ✨

Kätlin on elupõline Paidekas, vahepeal küll ringi reisinud, aga siis jälle koju tagasi jõudnud. Kätlinil on kuueliikmeline pere – neli vahvat last ja armastav abikaasa. Ametilt on Kätlin juuksur ja meikar, viimased 3.5 aastat on ta enda salongis tegutsenud. Kätlini suureks kireks on kostüümipidude ja eriliste sündmuste korraldamine. Ta armastab väga ka laulmist, Kätlin laulab Paide Naiskooris ning kui aega üle jääb, siis naudib käsitööd ja küpsetamist.

❓Kuidas jõudsid MTÜni Järvamaa Lasterikkad? Mis väärtust see Sinu ellu loob?

👉🏻“Jõudsin ühingusse peale kaksikute sündi, seitse aastat tagasi. Toona võeti mind hästi soojalt vastu ja juba siis oli seltskond niivõrd tore, et otsustasin ka ühingusse panustama hakata. Eks ise ka kasvad ja arened selle kõige sees palju – kuuled teistelt lapsevanematelt, mis teemad neil parajasti käsil on ja on tore, kui saad oma mõtteid ja kogemusi jagada. Olen terve elu proovinud oma lastega teatris ja kinos käia, et nende silmaringi laiendada. Kahjuks paljud pered seda endale tihti lubada ei saa, tegelengi muuhulgas meie ühingus teatripiletite organiseerimisega. Need lähevad inimestele alati hästi korda. Seal toimetamine annab endale ka palju jõudu ja energiat, hea tunne tuleb, kui oled midagi kasulikku ära teinud!”

❓Mida on ühingus tegutsemine Sulle õpetanud?

👉🏻“Olen õppinud, et meie ümber on erinevaid inimesi väga palju. Kõigiga arvestada ja kõigile meele järgi olla – see on päris raske. Inimesed tihti ei hooma seda tööd, mis ühingud taustal teevad ja et kui ajamahukas see on. Vahepeal tuleb mõttesse, et miks me seda teeme? Aga siis tuleb jälle midagi toredat, saame head tagasisidet, siirast emotsiooni ja saame aru, et kõigile ei saagi meeldida. Siin toimetamine on mulle õpetanud palju inimestega suhtlemise kohta. Täpselt nii kui palju on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja suhtlemisviise.”

❓Mis on suurimad väljakutsed, millega oled pidanud seal tegutsedes tegelema?

👉🏻“Minu jaoks oli projektide kirjutamine hästi suur väljakutse, sest ma ei olnud seda kunagi varem teinud. Katrin (endine juhatuse liige) hästi innustas mind. Ma alguses arvasin, et see on üks suur tuumateadus. Aga ajapikku hakkas see mulle väga meeldima! Kirjutad, mida täpselt teha tahad ja miks see meile oluline on, mis muutust see loob. See on nüüdseks saanud minu vastutusalaks, olen väga palju õppinud ja selles kindlasti paremaks saanud. Üks väljakutse on kindlasti ka inimeste kodust välja saamine, kuidas korraldada üritusi ja tegevusi, et võimalikult palju inimesi tahaks tulla.”

❓Kuidas leiad tasakaalu oma pere, töö ning LO tegevuste keskel?

👉🏻“Vahel ongi seda hästi raske leida. Minu erialal on hästi kiire aeg alati aasta lõpus ja jaanipäeva paiku, aga see kattub tihti ka erinevate ühingu projektide ja ürituste tähtaegadega. Aga mulle väga meeldib see töö, mis ma teen. Ja ega seda kõike ei saakski üksi teha, minu abikaasa aitab hästi palju. Kui toetavad inimesed on ümber, siis on lihtsam tegutseda! Ma olen terve elu olnud pigem õhtu-inimene. Lapsed vaikselt magavad ja siis ongi minu aeg, kus tegelen ühingu asjadega ja võtan aega iseendale. Tuleb piisavalt puhata ja kõike heas koguses teha. Kui teeksin neid asju vastu tahtmist, siis muutuks see kindlasti kiiresti koormavaks. Väike nipp teistele ka – kirjutage asjad üles! Kui tean, et mul on tähtajad tulemas, siis jagan ülesanded väikesteks sammudeks ja panen kalendrisse kirja. Niimoodi sujuvad ülesanded hästi kui kõik on silma ees.”

❓Kuidas näed enda elu 10 aasta pärast – millised Sinu unistused võiksid selleks ajaks täituda?

👉🏻“Tahaksin siis väga vanaema olla. Tööalaselt unistan õpilasest, keda salongis välja õpetada ja mõned oma tööd temale üle anda. Et saaks abikaasaga ja lastega (ning loodetavasti lastelastega) mõnusasti aega veeta. Unistan, et lapsed leiaksid endale sobivad töökohad ja et nad saaksid elus ikka tublisti hakkama.”

💛 Aitäh, armas Kätlin!

📸: Erakogu
Autor: Sandra Eowyn Karu

Kuu lõpp on kohe-kohe terendamas, aga meil on teile veel üks vahva Järvamaa ühingu sädeinimene tutvustada! Jutustame täna toreda vabatahtliku Ahto Selteriga. ✨

👉🏻 Ahto ja tema abikaasa peres kasvab neli vahvat last. Ahto on ametilt pagar, tööpäeva lõpuks küpseb tänu temale valmis umbes 40 000 leiba, töövälisel ajal tantsib Ahto rahvatantsu, toimetab Järvamaa ühingus ning lisaks sellele teeb terve Selterite perekond kaasa ka jalgpalliklubis Paide Linnameeskond. Tänu nendele saavad korraldatud erinevad mängud, jalgpallilaagrid, turniirid ning tagatud saab ka kohtunike heaolu.

❓Milline oli Sinu teekond MTÜni Järvamaa Lasterikkad?
👉🏻“Peale pesamuna sündi avastasin ühingu kohta, siis astusin kohe liikmeks. Alguses käisime seal toidupakkide järgi ja juba varsti hakkasin ka ise tegemistele kaasa aitama. Minu ülesanne on vabatahtlikuna toidupakkide kaupa transportida. Kaks korda kuus teen toidupäästmise ringi, mina sõidan ja pere tegeleb toidujagamisega.”

❓Sinu “miks” – miks oled ühingus aktiivne ja miks see on Sinu jaoks oluline?
👉🏻“See aitamine on kuidagi elu osaks saanud. Käid ja toimetad ja siis juba aitad teisi ka. Ühingu naised on mulle toredasti tegevust leidnud. Eks nad ise seal teevad hulga rohkem kui mina, aga muude asjade kõrvalt praegu lihtsalt rohkem ei jõua.”

❓Mis Sind motiveerib?
👉🏻 “Motivatsiooni meil eraldi vaja küll ei ole, see lihtsalt tuleb iseenesest. Vahest on nii, et lõpetad töö kell 08:30, 2h magad ja siis lähed jälle toimetama. Meil kodus 2 kalendrit, kuhu asju märgime. Sinna saab kõik oluline kirja ja siis muudkui tegutseme. Ja eks ma lastega hoiangi tasakaalus seda kõike. Käime palju rahvaspordiüritustel, lapsed meil siin loevad medaleid ka, kes rohkem käinud on. Ka kõige pisem on hästi tubli ja kõnnib emmega, viimane distants oli 5km. Et tegutsemist on palju, siis nüüd teadlikult võtsime endale abikaasaga järgmiseks aastaks kahekesti puhkuse.”

❓Mida teed siis, kui on raske?
👉🏻“Eks neid asju ikka kuhjub ka, siis tulebki osata aega hästi jagada. Lapsed ja abikaasa väga palju aitavad. Pere aitab palju ja toetab ka kui vaja. Tööl samamoodi, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Ühingu naised on ka väga vastutulelikud ja sõbralikud, kambakesi saab kõik tehtud!”

❓Millised on olnud Sinu lemmikhetked MTÜs tegutsemise juures?
👉🏻“Aastalõpuüritused on olnud väga kihvtid. Nii tore, et vabatahtlikke meeles peetakse!”

❓Mis tulevik toob? Millised unistused võiksid 10 aasta pärast olla täide läinud?
👉🏻“Umbes kümne aasta pärast saan hakata pensioni peale mõtlema. Kolm last on siis juba täiskasvanud ja loodetavasti oma tee ka leidnud. Äkki leiaksime siis naisega ka enda jaoks mõnusalt aega. Ja tahan siis väga ka lastelastega tegeleda. Äkki selleks ajaks oleme leidnud siin Paide kandis endale päris oma maja ja kodu ka.”

🙏🏼 Aitäh, hea Ahto!
📸: Liisi Troska

Igas kuus tutvustame ühte Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmesorganisatsiooni ja jätkame oma lugudega Järvamaalt. ✨

👉🏻 Räägime täna Väätsalt pärit vahva ja tegusa noore Bibi Loore Pilipenkoga (15). Bibi Loore õpib 9. klassis, tal on kaks nooremat õde-venda ning tema elu on juba väiksest saati tihedalt muusikaga seotud olnud.

🎵 Bibi Loore on muusikasse sündinud. Ta on väiksest peale laulnud, lõpetanud Paide Muusikakooli klaveri eriala ning nüüd õppinud ka juba 7 aastat viiulit. Ta kuulub ka Pilipenko perebändi koosseisu ning ansamblisse Pärituul. Lisaks muusikale mängib tema elus tähtsat rolli ka luulemaailm.

👉🏻 Bibi Loore on aktiivne liige kooli õpilasesinduses, alates septembrist õpib ta hispaania keelt ning tegeleb palju ka fotograafiaga. Oma loovtööks andis Bibi Loore välja CD plaadi. Sinna projekti põimiski ta kokku oma peamised hobid – muusika, luuletamine ja fotograafia.

❓Tegeled päris paljude erinevate asjadega. Mis Sind sütitab ja kuidas Sa motivatsiooni leiad?
👉🏻“Mõtlen alati enda jaoks oma eesmärgid valmis. Ma ei lähe kunagi kodust välja lihtsalt uisapäisa mingeid asju tegema, suvaliselt “ei” ja “jah” ütlema. Mulle on oluline on see, et minu tegevused on läbimõtestatud. Tihti see tehtud asjade tulemus ei olegi nii oluline, vaid just see, et kas see tegevus oli praegu kasulik.

👉🏻Mulle ei meeldi liiga palju end tulemustega motiveerida, kui kogu lootuse selle peale paned, võid lihtsasti pettuda. Mulle pakuvad väga palju tuge ka inimesed minu ümber – sõbrad, pere, tuttavad, õpetajad. Kui keegi elab minu tegemistele kaasa, ütleb hea sõna või kui tunnen, et olen kuidagi saanud mõnda inimest sügavamalt puudutada. Seda on esinedes eriti vahva näha, kuidas publikus inimestele mõni lugu läheb eriti korda, see teeb südame hästi soojaks ja toob minusse rahu. See teadmine, et ma saan midagi inimestele anda.”

❓Aga kuidas rasketel ja keerulistel hetkedel hakkama saad? Mis Sind toetab?
👉🏻“Minu jaoks on hästi oluline vaikne aeg, iseendale aeg. Hommikuti proovin end päevaks häälestada ja õhtuti võtan aega, et mõelda või kirja panna, mis need tänase päeva erilised hetked olid, mis kuidagi eriti südamesse jäid. Ka rasketel aegadel ma lähen ja vaatan nendele keerulistele asjadele otsa – ma ei kata neid kinni, vaid korraldan ja lahendan need ära. Olen parajalt kangekaelne, nii et kui on sees mingi imelik tunne, siis ega ma enne voodist ei tõuse kui ma seda enda jaoks lahti pole harutanud ja mõtestanud. Muusika on ka väga hea koht, mis annab vaheldust ja loob ruumi, kus aeg maha võtta, rahulikult mängida ja mõelda.”

❓Teil on ka vahva perebänd, kuidas see toimib?
👉🏻“Meie pere ühendabki kõige rohkem muusika. Perebändis oleme praegu enamasti mina, minu vend ja isa. Vaikselt on kuueaastane õde ka liitumas. Koos teemegi seda, mis meile meeldib. Repertuaar on meil väga lai, tunneme erinevatest stiilidest rõõmu ja laulame seda, mis meid endid kõnetab. Ema on meile igatpidi abiks – aitab esinemisriideid sättida, tihti sõidutab ja toimetab koos meiega. Et meil peres on kõik üsna aktiivsed, siis me argipäeviti liiga palju üksteist ei näegi. Oleme üritanud suviti leida ühise aja, kus sõidame kõik koos kuhugi loodusesse, et lihtsalt üksteisega toredalt aega veeta. See on hästi armas.”

❓Millised on Sinu tulevikuplaanid – kuhu, mida, kuidas edasi?
👉🏻“Olen 1. klassist saati olnud suur koolifänn. Unistan õpetajaks olemisest. Mind on meie kooli õpetajad väga palju inspireerinud ja nemad on mulle kindlasti selle sära silmadesse andnud. Et tulevased põlved ei saa nende samade õpetajate käe all õppida, siis ongi siin minu võimalus neile seda headust edasi anda. Kui ma olen selle õpetaja unistusega ringi käinud, olen hakanud märkama neid õpetajaid, kes teevad täna midagi teistmoodi, et tulevikus oleks parem. Nimetan neid mustrimurdjateks. Saan lastega ka väga hästi läbi, niiet õpetajaamet paneb täna mu silma särama. Eks kunagi ei tea, kuidas elu läheb, aga praegu on see mõte mul südames!”

💛 Aitäh, armas Bibi Loore!
📸: Erakogu