Jutustame täna MTÜ Lääne-Virumaa Suurte Perede Ühendus juhatuse esinaise Reet Lainlaga. Reet on ühingu asutajaliige ning juhatuse esinaine on ta olnud aastast 1998. Reedal on neli last ja kuus lapselast. Reeda suurim tugi on tema armas abikaasa – koos meeldib neile maailmas ringi reisida, kodus toimetada ning spontaansetel väljasõitudel käia.

✨ Reeda suureks hobiks on aiandus ja käsitöö, eriti armastab ta kududa just suuri asju. Nii leiabki Reeda kodust isekootud kardinad ning suured ja väiksemad laualinad.

❓Kuidas jõudsid MTÜni Lääne Virumaa Suurte Perede Ühendus ja miks on seal tegutsemine Sulle oluline?

👉🏻 “Nägin lehes kuulutust, mis kutsus ühinguga liituma, läksingi täitsa selle peale. Toonase ühingu tegevused said muudetud ja seal olen tänaseks juba 25 aastat töötanud. Mulle väga meeldib head teha, olen ise vaesemast perest pärit ja elus ei ole alati lihtne olnud. Kui saan ürituste kaudu laste ellu väärtust juurde luua – see ongi kõige toredam! Mulle meeldib aidata.”

❓Kui tihti ja millistel MTÜ Lääne Virumaa Suurte Perede Ühendus üritustel-tegemistel-ettevõtmistel Sa kaasa teed?

👉🏻 “Ühtegi üritust ei ole vahele jäänud. Vanasti proovisin kõik ise ära teha, aga siin toimetades olen nüüd õppinud ülesandeid delegeerima. Aastaid tagasi, kui meie ühingu traditsiooniline Suvekooli nädalavahetus lõppes, siis kolmandaks päevaks oli mul alati hääl täiesti ära läinud, sest mulle meeldis kõik ise ära korraldada. Enam ma kõike ise tee. Nüüd tean, et koos tegutsedes jõuab kaugemale ja koos on tore teha ka!”

❓Mis on suurim väärtus, mida seal tegutsedes enda ellu lood?

👉🏻“Kõige suurem väärtus on see, et olen enda ellu ja ümber saanud toredad inimesed. Olen ennast meeletult harinud, saanud mööda Eestimaad ringi sõita, nii perega kui ka üksi. Ühingu lapsed annavad alati hästi palju tagasi. See positiivne tagasiside on ka väärtus omaette.”

❓Mis on suurimad väljakutsed, millega oled pidanud seal tegutsedes tegelema?

👉🏻“Kui juhatusse kandideerisin, siis oli meie ühingu kord korraldada üle-eestilisi suvepäevi. Juhatusse valiti mind 20.detsembril ning 15.jaanuariks pidi ürituse plaan, nõusolekud ning allkirjastatud dokumendid valmis olema. Nende paari nädala jooksul õppisin elus esimest korda arvutit kasutama, projekti kirjutama ja eelarvet koostama. 15. jaanuari hommikul sain Rakveres maavanema allkirja, istusin Tallinna bussi ning sain enne tööpäeva lõppu Sotsiaalministeeriumis projekti üle anda.

See oli üks kõige raskemaid väljakutseid, sest kõik oli nii uus. Toona ma ei olnud kuulundki sõnast projekt või eelarve või sponsorlus, aga kuidagi sai see kõik edukalt tehtud!”

❓Oled 25 aastat oma ühingut vedanud, kuid samal ajal suureks kasvatanud ka oma lapsed ning tegelenud kodumajandusega. Kuidas seda tasakaalu siis leida – äkki on Sul teistele mõned nipid jagada?

👉🏻 “Kõige suurem nõuanne – ärge võtke enda õlgadele väga suurt koormat. Inimesele antakse palju, aga lõpuks sa murdud. Soovitan ette võtta näiteks mõni äge spontaanne reis, kus saab argitoimetustest puhata. Pole üldse tavapäratu kui mõnel hommikul otsustame abikaasaga, et lähme käime vaatame ERMis mõnda näitust või tutvume Elistvere loomapargi asukatega. Meie elus on hästi palju spontaansust, see on mõnus!”

❓Kuidas näed enda elu 10 aasta pärast – millised Sinu unistused võiksid selleks ajaks täituda?

👉🏻 “Vanasti unistasin sellest, et lapsed sünniksid terved ja toredad ja et mul oleks imeline abikaasa, aga need unistused on kõik täide läinud – mida sa hing ikka veel tahad! Meil on nii toredad sõbrad ka, olen elu jooksul enda ümber suutnud koguda hästi positiivsed ja head inimesed. Mõnus on elu nautida!

Ja ega minu eas ma enam palmipuudest ei unista, pigem tahaks koju päikesepaneele ja õhk-vesi soojuspumpa, et maja oleks mõnusalt soe. Ja tegelikult tahaksin ikkagi kunagi delfiini saada katsuda – see tundub nii äge!”

💛 Aitäh, armas Reet!

📷: Ain Liiva
Autor: Sandra Eowyn Karu

Jutustame täna MTÜ Lääne-Virumaa Suurte Perede Ühendus juhatuse liikme Ralf Nageliga ning tema abikaasa Milli Nageliga.

👉🏼 Ralfi ja Milli peres on suureks kasvanud seitse last, tänaseks on nad vanavanemad üheksale lapselapsele. MTÜ Lääne-Virumaa Suurte Perede Ühenduse tööga on nad seotud olnud alates selle asutamisest aastal 1994. Nende aastate jooksul on Ralf olnud juhatuse liige kahel korral, Milli on juhatuses tegev olnud kõik ülejäänud aastad. Milli ise kirjeldab oma abikaasat kui Hunt Kriimsilma – ükskõik, mis abi on vaja, Ralf oskab alati aidata!

❓Kuidas teie pere MTÜni Lääne-Virumaa Suurte Perede Ühendus jõudis?

R&M: “Lugesime lehest, et selline ühing luuakse. Tegime avalduse ja hakkasimegi seal toimetama. Tol hetkel oli meil viis last, hiljem sündis veel kaks juurde. Vahepeal oli hea omasuguste peredega kokku saada ja kodusest ringis välja tulla. See andis kohe palju juurde! Ja kui juba kuhugi ühingusse lähed, siis tuleb ikka toimetada ka. Pole mõtet ju nurgas istuda, parem ikka aitame kaasa. Nii kaua kui lapsed olid väiksemad, siis käisime üritustel alati kõik koos. Nüüd pigem on nii, et kel on võimalus tulla, need tulevad. Meil lapsed on ka kõik hästi tegutsejad noored.”

❓Miks olete kõik need aastad ühingus kaasa teinud ja miks see on teie jaoks oluline?

“Eelkõige lapsed on meil saanud väga palju sõpru üle terve Eesti. Ja kui ema-isa toimetavad, siis lapsed nägid kõrvalt ka, kuidas meie organiseerisime ja kui ise asjalikuks said, siis hakkasid ise ka kaasa aitama. Ühingu kaudu oleme saanud nii palju tutvusi, kõik see suhtlemine on hästi mõnus.”

M: “Päris ühingu algusaastate ajal toimusid meil emade- ja isadepäeva peod, kus ühiselt kateti laud, toimusid viktoriinid ja mängud. Nüüd on ajad ja üritused natuke muutunud, eks põlvkonnad ka vahetuvad, aga eks see ongi normaalne. Möödunud nädalavahetusel toimus meil iga-aastane Suvekool. Täitsa üllatav oli näha, kuidas lastel oli nii toredalt palju tegevust, et keegi ei olnudki nutitelefonides.”

R: “Suvekoolis on traditsiooniks saanud, et meil toimub teatevõistlus, mida mina eest vean. Mul on kõik nende aegade jooksul tehtud võistlused arvutisse kirja pandud. See on ikka paras nuputamine, et kõigil oleks lõbus ja tegevust!”

❓Aga mis siis, kui on rasked hetked?

M: “Mingeid suuri jamasid polegi olnud. Kui on pingeline olukord, tuleb lihtsalt maha istuda, mõelda, kuulata erinevad variandid ära ja sealt edasi minna.”
R: “Mulle meeldib siis oma tööriistad võtta, korraks metsa loodusesse minna. Päras on pea kohe selgem.”

❓Teil on toredalt suur perekond, kas veedate kõik koos ka aega?

R&M: “Ikka veedame, jõulude ajal on meil siin alati kõik koos. Ja tõesti igaüks loeb salmi, vahetpole kui suur või väike ta on. Ja kui lapsed teevad midagi, siis oleme alati kohal. Igal sünnipäeval saame kokku, vanavanemad on alati oodatud. Tihtipeale on meil siin väikseid põnne ka hoida, meil lapsed käivad ikka päris tihti külas, ega ükski nädalavahetus ei ole tühi!”

❓Millised on olnud te lemmikhetked MTÜs tegutsemise juures?

R&M: “Meil on hästi tore kamp inimesi, kes alati tegutsevad ja kes on alati valmis tulema. Vahvad on olnud igasugused tänuüritused, oleme käinud Hiiumaal, spaas ja palju muud. Juhatus on meil tegevuste eesotsas, aga kui võtad juba bussi, et kuhugi sõita ja kohti jagub teistele, siis kutsume alati inimesi kampa – koos ongi toredam ka!

Ja meil on ikka vahva perekond ka. Mõned aastad tagasi lapsed kinkisid meile Hispaania reisi, see oli nii tore! Ja kui tagasi tulime, siis olid nad meil vannitoas remondi teinud, see oli kõik nii vahva üllatus.”

💛 Aitäh Ralf ja Milli!
📸: Erakogu

Autor: Sandra Eowyn Karu

Tutvustame igas kuus ühte Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmesorganisatsiooni. Juuli on MTÜ Lääne-Virumaa Suurte Perede Ühendus kuu.

👉🏻 Räägime täna Margo Jagantiga (18), kes on tubli ja tegus noor Lääne-Virumaalt. Margo õpib Rakvere Ametikoolis ehituspuusepaks ning on ka Aasukalda Maa ja Merepäästekomando liige. Margo hobideks on igasugune sport – jalgpall, võrkpall, korvpall ja jooksmine. Margo on pärit lasterikkast perekonnast, tal on kolm õde ja kaks venda.

❓Kuidas sai Sinust Päästekomando liige?

👉🏻 “Kui meil kodukoha lähedale 10 aastat tagasi päästekomando rajati, siis hakkasin kohe nende noorteringis käima. Nüüd märtsis sain 18-aastaseks ja tegin endale ametlikult ka vabatahtliku päästja paberid ära. Seal tegutsemine on hästi huvitav. Mulle meeldib, et saan teisi aidata ja anda oma panus inimeste turvalisusesse. Hiljuti suurte tormide ajal oli mitu väljakutset päevas – saime näiteks sündmuskohtadel tee pealt puid eemaldada ja ohtlikke satelliit-taldrikuid maha võtta. Kuival ajal oli palju maastikupõlenguid ka, käisime nendele järelkustutust tegemas.”

❓Koos Sinuga kasvab teie peres veel viis last. Kuidas on lasterikkas peres kasvada?

👉🏻 “Minumeelest on see väga vahva. Seltskond on suur ja nii palju asju saab koos teha. Kui ma oleks üksiklaps, siis tunduks see elu küll vähe igavavõitu. Minu vanimal õel on juba oma pere, aga ülejäänud elavad kõik veel kodus ja see on tore. Tähistame alati sünnipäevasid koos ja käime erinevatel üritustel. Ma ütleks, et meie pere on päris aktiivne.”

❓Sul on ametikoolis veel üks aasta käia, aga mis saab edasi?

👉🏻“Olen mõelnud kutseliseks päästjaks minna õppima. Ja kaitseväes peaks ka käima, aga neid saab vist koos ka teha. Õnneks on veel natuke aega mõelda, aga päästmistööd võiks küll täiskohaga teha! Ja pigem näen ennast ikka Eestis elamas, kodu on siin ja plaanin siia jääda.”

☀️ Aitäh ja palju edu, hea Margo!

Autor: Sandra Eowyn Karu