Kogemusnõustamine on vastastikkuse toetuse süsteem kus inimesed, kes jagavad sarnast probleemi saavad kokku selleks, et saada ja jagada vastastikust abi ja toetust ning omavaheline suhe on rajatud vastastikkusele austusele ja jagatud vastutusele (Mead, Hilton, & Curtis, 2001; Usser, Kirsten, Butov, & Sandoval, 2006).

Kogemusnõustaja on isik, kellel toetajana ei ole rohkem eksperdi teadmisi kui nendel, kellele ta abi osutab, ning omavahelistes suhetes on kõik võrdsed (Repper, 2013; Mead, Hilton, & Curtis, 2001).

Kogemusnõustamise teenus hõlmab endas organiseeritud vastastikkust abi ja tuge inimeste vahel, kellel on sarnased kogemused, tingimused või probleemid (O’Hagan, 2011).

Kogemusnõustaja kuulab, asub dialoogi ning jagab enda lugu. Põhialus on toetav suhe sarnase kogemustega inimestega. Kui inimesed vahetavad kogemusi, ei ole kõige olulisem omandatud info ja teadmised, vaid see, mida nad kogesid ning lood, mida nad jagavad teistega. Kogemusnõustaja võtab inimest sellisena nagu ta on, toetades teda tervenemisprotsessis. Kogemusnõustamine põhineb vastatikusel toetusel ja usaldusel.

Kogemusnõustamine on aastast 2014 Eestis ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod. Aastast 2016 on kaasatud kogemusnõustamise teenus nii Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuste kui Töötukassa teenuste hulka.