Täna jutustame Põlvamaa ühingu esinaise Anu Kuldmäega.

👉🏻 Anu on nelja lapse ema, MTÜ Põlvamaa Lasterikkad juhatuse esinaine, Krootuse Lasteaed Pesapuu õpetaja, MTÜ Prangli külaseltsi juhatuse liige ning ta tegutseb ka oma ettevõttes OÜ Mängulaegas. Kes palju teeb, see palju jõuab!

❓ Kuidas jõudsid MTÜni Põlvamaa Lasterikkad?

👉🏻 “Umbes 6-7 aastat tagasi viis meid toonase ühingu esinaise Leida Kelloga kokku hoopis katkine auto – nimelt vajas nende auto ootamatult putitamist ja kuna minu abikaasa tegeleb autoremondiga, siis saime ka meie Leidaga tuttavaks. Alates sellest ajast olen ühingu käekäiguga kursis olnud ja kui meie perre sündis kolmas laps, siis liitusime ise ka.

Mõnda aega oli tegelikult minu abikaasa juhatuse liige, aga eks ma ikka ise ka aitasin teda palju – organiseerisin üritusi, tegin kuulutusi ja otsisin sponsoreid. Eelmise aastal toimus uus juhatuse valimine, võtsin abikaasa koha üle ja nüüd toimetangi alates uuest aastat ka juhatuse esinaisena.”

❓Milline näeb välja Sinu tavaline argipäev?

👉🏻 “Tööpäeviti ärkame perega kella kuue paiku. Mu kaks last käivad samas lasteaias, kus ma ise töötan, mõnel hommikul tulevad nad minuga koos, mõnel päeval lähvad bussiga. Töötan lasteaias lisaks õpetajatööle ka juhiabina, seda saan vahepeal kodust teha. Kui olengi vahepeal üksi kodus, siis mulle väga meeldib korraks selles vaikuses olla, et natuke akusid laadida. Kevadeti naudin õues toimetamist ka. Üldjuhul õhtuti teeme miskit kodus või käime kuskil, aga eks vahepeal on selliseid päevi ka, kus lihtsalt ei teegi mitte midagi.

👉🏻 Oleme üpris aktiivne perekond, mul abikaasa vend naerab, et meile küllatulekut peab küll pool aastat ette planeerima, sest meid pole kunagi kodus. Tööd on pigem palju ja eks neid projekte saab vahepeal ikka öötundide arvelt ka kirjutatud. Aga kui oluliste asjade tähtajad on pikalt teada, siis üritan need alati ette ära teha.”

❓Kui tihti ja millistel MTÜ Põlvamaa Lasterikkad üritustel-tegemistel-ettevõtmistel Sa kaasa teed?

👉🏻 “Olen üritanud kõikidest üritustest osa võtta, kõige meeldejäävamad on ikka jõulupeod ja suvepäevad, need on alati toredad. Meil on Põlvas vahva ettevõtmine ka – Rõivapesa. Kuus korra-kaks avame oma ühingu ruumi, kuhu saame Tartu Uuskasutuskeskusest ning peredelt riideid. Ootame sinna kõiki huvilisi!”

❓ Mis on suurim väärtus, mida MTÜs tegutsedes enda ellu lood?

👉🏻 “Kõige suurem väärtus on need erinevad inimesed, kes on minu ellu tulnud ja siia ka jäänud. Olen leidnud endale niivõrd palju tuttavaid ja sõpru, kellega suhelda. Nad on kõik mulle üht-teist iseendas õpetanud, sest eks kõigi iseloomud ja arvamused on erinevad. Seda näen oma lasteaiatöös ka. Ühingus tegutsemine on mulle kindlasti õpetanud rohkem aega planeerima, olen õppinud, et asju on hea mitte viimasele minutile jätta. Minu esimesed projektikirjutamised said ka just ühingust alguse.

👉🏻 Tänu oma tööle olen õppinud inimesi nii-öelda “puhtalt lehelt” võtma. Kui varem tekkisid mõne inimese kohta võibolla eelarvamused, siis suures organisatsioonis toimetades saad aru, et kõigile tuleb samaväärne võimalus anda. Meil kõigil on väärtusi, mida jagada.”

❓ Mis on suurimad väljakutsed, millega oled pidanud ühingus tegutsedes tegelema?

👉🏻 “Täitsa alguses, kui olin ühingus vabatahtlik, siis oli minu jaoks hästi harjumatu sponsorite otsimine. See tundus kuidagi kummaline ja võõras, aga praeguseks on see hirm möödas. Toetust tasub alati küsida! Meie suur väljakutse on oma ühingu perede kaasamine ja selliste ürituste korraldamine, mis võimalikult paljusid sümpatiseeriks. Eks kõigile ei olegi võimalik meeltmööda olla, aga püüame ikka enamike perede huvide ja soovidega arvestada.”

❓Kuidas leiad tasakaalu oma pere, töö ning LO tegevuste keskel?

👉🏻 “Oluline on aegajalt pausi võtmine. Kodusolemine on minu jaoks ka nagu akude laadimine ja mulle meeldib asju ette ära ka teha, siis on mõnus olla. Aga kõige olulisem on ise lihtsalt rahulikuks jääda. Tuleb enda jaoks peas asjad paika panna ja kui kõik kasvabki üle pea, siis võtan endale korraks hetke.”

❓ Kuidas näed enda elu 10 aasta pärast – millised Sinu unistused võiksid selleks ajaks täituda?

👉🏻 “Ma ei ole väga suur unistaja, aga loodetavasti sügisest hakkan magistrikraadi tegema. Usun, et kui olen ise asjad läbi mõelnud, siis jõuavad õiged inimesed ja olukorrad ise minuni. Kõige eest on hoolt kantud ja kui midagi ei toimi – ju siis pidigi nii minema.”

🙏🏼 Aitäh, armas Anu!

Fotod: Erakogu

Autor: Sandra Eowyn Karu

.

Täna jutustame Põlvamaa ühingu juhatuse liikme Inga Prussiga.

👉🏼 Inga on nelja lapse ema, abikaasa, MTÜ Põlvamaa Lasterikkad juhatuse liige ning Põlva Perearstikeskuses pereõde. Eelmisel aastal tegi Inga teoks oma suure unistuse – omandas edukalt kõrghariduse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe erialal.

❓Kuidas jõudsid MTÜni Põlvamaa Lasterikkad?

👉🏼 “Esialgu liitusin ühinguga 2015 aastal kui sündis meie kolmas laps, tahtsime sarnaste peredega suhelda ja olingi mõnda aega nö. lihtliige. Olin siis pikalt lastega kodune olnud ja tahtsin ise natuke aktiivsem olla. Läksin Räpina Aianduskooli kaudu koristamiskoolitusele ning andsin oma saadud teadmisi ka ühingus edasi. Ühel hetkel võtsin vastu pakkumise juhatusse kandideerida, sest huvi sellise organisatsiooni toimimist seestpoolt näha oli suur ja tundsin ise ka, et olen valmis panustama.”

❓Miks oled ühingus aktiivne ja miks see on Sinu jaoks oluline?

👉🏼 “Tegelikult algas kõik palju varem. Olles ise pärit Tartumaa 8-lapselisest perest ja kuuludes 90date alguses Tartu Pereliitu, oli jäänud organisatsioonist tore mälestus ja soov panustada ka ise sarnase ühingu tööse. Pean enese- ja organisatsiooni arengut väga oluliseks seetõttu sai ka 2020. aastal MTÜ-le Põlvamaa Lasterikkad koostatud turundusplaan Võrumaa Kutseõppekeskuses väikeettevõtte turundust õppides. Mulle väga meeldib kui saan inimeste ellu rõõmu tuua ja muredele lahendusi leida. Ühingu töös on alati helgeid hetki – meie jõulupeod ja luule- ja joonistuskonkurssi autasustamine, samuti emadepäeva tähistamine. Rõõmustan kui näen rõõmu teiste silmis.”

❓Mis Sind motiveerib?

👉🏼 “Mind motiveerivad rõõmsad näod, rõõm õnnestunud üritusest, lahedate ideede teostumine. Teen seda kõike selleks, et pakkuda lasterikaste perede lastele toredaid mälestusi. Oma perega võtame ka ikka iga aasta üritustest osa – käime ühisüritustel loomaaias, Lottemaal ja minu suuremad poisid panustavad tublisti toiduabi jagamises. Eks see annab neile ka hea kogemuse vabatahtlikku tööst. Kui eelmine aasta tegime koolikampaaniat, siis minu esimese klassi minev poeg ja nelja-aastane tütar tahtsid ka väga osaleda. Nii armas, et neil oli selline sisemine soov ka ise abiks olla.”

❓Aga mida teed siis, kui on raske?

👉🏼“Armastan vaikust, siis on hea enda jaoks asjad läbi mõelda. Rasketel aegadel on olemas pere ja sõbrad. Mulle meeldib kõik kuupäevad ja tähtsad asjad üles kirjutada – olen täitsa vanakooli inimene. Eks elu käibki tõusude ja mõõnadega, aga neist tuleb lihtsalt üle saada ja eluga edasi minna. Peale kooli lõppu tunnen, et nüüd mul on aega. Ma ei teegi tegelikult väga suuri plaane, naudin lastega kodus olemist. Meil on toredalt suur suguvõsa ja sõpruskond, kus ükski sündmus ei jää tähistamata – olgu selleks vastlad, jüripäev, sünnipäevad, nimepäevad. Ja kui külla ei kutsuta, siis lähme ise!”

❓Et lisaks pereõe tööle oled ka väikest viisi koristusentusiast, siis kas jagad palun meiega ka oma parimaid koristusnippe?

👉🏼 “Muidugi! Koristamisel ei pea ilmtingimata keemiat kasutama – ka puhta vee ja mikrofiiber lapiga saab enamus asjad hästi puhtaks. Tolmuimeja asemel võiks tolmu võtmiseks põrandad lapiga üle käia, tolmuimeja tegelikult ajab tolmu laiali ning puhtama tulemuse saab ikka pühkides. Selleks on hea vannitubades kasutatav kummihari – pühib paremini kui tavaline hari! ”

🙏🏼 Aitäh, hea Inga!
📸: Erakogu

Autor: Sandra Eowyn Karu

.

Vestleme täna 19-aastase Nele Jõgevaga, kes on aktiivne Lõuna-Eesti noor. Nele on saavutanud silmapaistvaid tulemusi kergejõustikus, kuulunud Eesti koondisesse ning ta on ka mitmekordne Võru maakonna meister ujumises. Lisaks spordile aitab Nele kaasa ka kogukonna arengule – ta on Tartu 2024 Extended noorteprogrammi I lennu lõpetaja, Parksepa suvelõpupeo peakorraldaja, Euroopa päev 2022 vestlustelgi eestvedaja, Kesköökossu korraldustiimi liige ning teinud aktiivselt kaasa ka teistes projektides.

❓Kuidas jõuab üks 19-aastane nii mitmel rindel toimetada?

👉🏻 “Kes palju teeb, see palju jõuab! Tegelikult olen leidnud need asjad, mis mulle päriselt meeldivad. Meil on väga tore suur pere, alati on ümberringi toetajad olemas. Ja kui teed neid asju, mis endale meeldivad, siis ongi motivatsiooni palju toimetada ka.”

❓ Aga kuidas sa need erinevad valdkonnad enda jaoks üldse avastasid?

👉🏻 “Spordi ja liikumiseni jõudsin tänu vanemate suunamisele juba noorelt. Alustasin üldse tantsimisega, käisin seal 9 aastat, lisaks proovisin vanema õe-venna eeskujul judotrenne, läbi kooli leidsin korvpalli ja käisin mitu korda sel alal ka kooli esindamas. Juba lasteaias meeldis mulle ujuda ja meeldib ka praegu, minu ujumistreener on ka mind palju innustanud ja lõpuks tegin ise ka treeneripaberid ära. Kergejõustikuga tegeledes olin rohkem Eesti tipus ja koondises, aga see tippspordi osa on praeguseks pigem tahaplaanile jäänud. Ujumine see-eest on mõnus aeg iseendale, mulle väga meeldivad mu trennikaaslased ja see tunne, mis peale intensiivset trenni tuleb – nii mõnus!”

❓Lisaks spordile panustad väga palju ka oma kogukonda arengusse, kust see korralduspisik pärit on?

👉🏻 “Koolis läksin õpilasesindusse ja sealt saigi kõik alguse. Mind kutsuti Kesköökossu tiimi, korraldasime Tallinn Music Week debatti ja eelmisel aastal korraldasin koostöös Parksepa Noortekeskusega Parksepas suure suvelõpupeo. Seda ei olnud enam mitu aastat toimunud ja mulle tuli pähe mõte, et miks ma ise seda korraldada ei võiks? See oli lõpuks väga vinge üritus! Ja eks on neid stressi- ja pingerohkeid aegu ka, aga see emotsioon, mis siis tuleb kui üritus käes on, see kaalub kõik negatiivse alati üle. Ja kui kuuled veel osalejatelt või esinejatelt, et voh, see oli hästi organiseeritud üritus, siis see ongi see, mis mind motiveerib.”

❓ Kui mõtled korraks oma elule kauges tulevikus – millest siis unistad?

👉🏻“Tahaksin olla sellises kohas, kus olen endaga rahul. Teen ikka seda, mis mulle meeldib ja olen õnnelik. Näen ennast pigem Eestis elamas, see on armas riik, siin võib olla küll.”

💛 Aitäh, armas Nele!
📷: Erakogu

Autor: Sandra Eowyn Karu

.